My sweet 19

Mu sweet 19, mille üritasin ise ära unustada ja edasi lükata, kuni tuleb järgmine päev ja siis seda nagu tegelikult ei oleks olnudki. Woohoo. Aga reaalsuses asjad nii ei toimi kahjuks. Hommikul vedelesin tegevusetult voodis kaks ja pool tundi, lihtsalt selleks, et edasi lükata alla korrusele minemist ning inimeste nägemist. Aga see peaaegu et ei olnudki nii hull, kui arvasin.

Kuigi ma ei plaaninud oma sünnipäeva pidamist (nagu eelnevast tekstist väikse ja peidetud vihjena välja võis lugeda), siis õhtu kujunes siiski välja sellisena, et mu pool toimus sõprade ja perega selline armas ning väike koosistumine - chill, grill, mängud, film, nali ning naer.
KUIGI see ei veenud mind pidama oma sünnipäevasid(va. pisut ümmargusemad numbrid), näitas see mulle vaid veel selgemalt, kui kallid ja hinnalised on mu lähedased. Kui väga neist hoolin, lugu pean ja neid armastan. Ja näen, et ka mina olen neile oluline, mis on meeletult hea tunne:)
Seal me siis grillisime, mängisime mõningaid mänge, ka korvpalli, mille käigus end segi naersime ning hiljem vaatasime L.-i ja Ardoga mõnusalt muhedat filmi You may not kiss the bride. Vahepeal läks asi nii käest ära, et pidime filmi pausile panema, rahunema, asjad selgeks rääkima ning siis jätkama.
Neiu ja noormees jäid ööseks ning pidin end ka seitsmest üles peksma, et neid korralikult toita. :D Pole ammu nii vara ärganud.

Peale traditsiooniliste kingituste(raha) sain mõne ägeda kingituse veel.
Merilin tõi näiteks õhupallikoera (ta tegi selle ise! Nagu tõsiselt, õhupalli loomadest ainuke, millega hakkama saaks, oleks ilmselt uss.. sirge uss) ja suuure pulgakommi Tokiost, mille sees on kuivatatud ploom. L. küll suutis esimese kümne minuti jooksul koera tagumikupiirkonda kukutada salatit ehk siis nägi välja see nii, nagu oleks paha õnnetus juhtunud. Ning pulgakommi ma ei raatsi küll üldse lahti teha, kuna see näeb nii ilus välja :D :D
L. kinkis üliarmsa trolli ripatsi (on vist troll, eks?) ja keti. Aga kuna see on täpiste pealt sama pikk, kui mu ristiga kett, siis seda kahjuks kanda ilmselt niimoodi igapäevaselt ei saa. Seega otsi(si)n sellele muu otstarbe ning ilmselt hakkab see mu telefoni küljes kaasas olema minuga.
Ardo kinkis kõrvaklapid ja sellise vidina, mis splitib kõrvaklappide augu kaheks. See on nagu "vargapesa" pistikule, aga lihtsalt kõrvaklappidele, mis on tegelt päris geniaalne asi.
Seni mõtlesin, et olen mitmeid korralikke klappe proovinud. Well, i was wrong. Konkreetne eargasm. Lihtsalt - wow. I have no words. Suured ja siirad tänud, Ardo!

Aitäh teile kõigile, kallid olete :)
Aitäh neile, kes meeles pidasid.

Naerda sai juba laste pärast normaalselt.
Üks hetk Emily otsustas, et tal hakkas sekundi pealt kohutavalt külm ja ta hakkas kogu koti sisu endale selga panema. Istus ta siis auto estakaadi peale maha, laotas sukapüksid laiali ja hakkas neid jalga sikutama, kui Riko tipa-tapa tibusammudega mööda Emily sükapükse üles kõndis ja Emily varvastest ka üle sõitis.
Siis vend ütles Rikole, et ta läheks ja ütleks emmele, et hakkame nüüd minema. Emily selle peale pööras asjatundliku näoga laua poole (kus me kõik istusime) ja ütles : "Emme, kuuled vä. Hakkame nüüd kohe koju minema."
Ardo tuli vennaga (vist..?) autoga, ning Emily tundis ta ära ja hakkas läbi aia Ardo poole jooksma, samal ajal vahetpidamata "TSAU" karjudes. Riko veidi aega vahtis, et mis nüüd toimub. Mis siis, et ta Ardot esimest korda elus nägi, otsustas ta ka siis tema poole joosta ja samuti vahetpidamata "tsau" karjuda.

Natuke pilte ka :


Õhupallikoerake kaamerasse poseerimas.

And then L. happened. 

L. oma superpikslitega tegu mu vennakassist üliarmsa pildi, mida ta armunud näoga oma telefonist juba teist päeva imetlenud on. 

L. natuke armus ära ja neid lahutada oli pisut raske. 

Emily põgenes söömis-sunni eest traktorile peitu, kuid ega ta ei pääsenud. Riko aga nägi selles võimalust, et keegi kärutab teda aeda ringi ja seadis end kohe mugavalt kärusse istuma ära. Tal läks ikka omajagu aega enne, kui aru sai, et ega see traktor sealt kuskile niipea liikuma ei hakka. 

 Õhtused kossumängud. Naerda sai nii, et paha hakkab.
Merilinil oli keeruline oma ülipika kleidiga mängida ning ühe ta viske ajal ma üritasin ulatada talle oma sõbrakätt ja pakkusin, et hoian ta sellikusaba, et see talla alla ei jaoks ning tal hea oleks. Mingitel põhjustel sain ma ühe hetkega perverdiks ja nii edasi. Nagu srsly, ma üritasin abivalmis olla :D

Kena õhtu jätku !
-Geete

(PS. Suht muld tunne on juba)