Laupäev

Teised räägivad, et loevad oma päevikuid, mida pidasid väiksena või aastaid tagasi ning mõtlevad siis, et appike, kui lollid nad siis olid... Ma loen siin nädala vanuseid PP märkmeid ja mõtlen täpselt seda sama asja.

Aga kuna tegelikult ei olnud täna üldse plaanis blogida ja olen puruväsinud, siis saate niisama pilte vaadata.





Vend jättis kassi maja peale, et ta hakkaks vaikselt oma uue koduga harjuma. Ta vist arvas aga, et ta on igaveseks ajaks jäetud inimtühjusesse ja oh seda rõõmu, kui meie majani jõudis. Tuli hellust otsima. Ja noh, süüa ka... ta on ju siiski kass.
Hiljem läksingi talle maja peale toitu panema, kass kaenlas. Poole tee peal oli tal ilmtingimata vaja maha saada. Läksin üksi edasi ja panin talle asjad valmis. Tagasi minnes istus ta täpselt sama koha peal, kuhu ma ta jätsin ja mjäugus, nagu näeks esimest korda inimest. Ega siis muud midagi, kui pidin ta väevõimuga toidu juurde viima. Ta ainult rõõmustas.

Nühkeldamas.

Maasikad teevad inimesed õnnelikuks.

Ema arvas, et oleks tore teha maasikast pilti nii, et jääks mulje, nagu see oleks oma aia maasikas.. No, ma ei tea. Kas petab ära?

Sõitsin ringi, nagu lilleneiu. Kes oleks võinud arvata, et ema korviga ratas kunagi kasulikuks ka osutub. 

Seisin seal aia taga nagu väike laps ja jõllitasin seda kurge, ootasin millal ta liigutaks. Oleks ma natuke väsinum ja uimasem, jõllitaks ma seda vist siiani. Tuli välja, et tegu on tõmmekaga - see pole päris kurg. 

Mmmmmm...... mõnus. 

Tuhala kirik ja viljapõld. Kuidagi väga kaif oli. Pole kaua nii aeglaselt sõitnud. Vahel on mõnus ka niisama nautida :)


Geete.