Hommikuvõimlemine ning võimlemiskaaslane
Mis on see müstilisel maal asuv hommikuvõimlemine, mille jaoks vajalik järjekindlus ja distipliin on nagu sensitiivsed võimed - igaühel neid ei ole. Kuid selles veel haruldasem võimlemiskaaslane, keda vabas looduses kohtab harvemini kui õitsevat sõnajalga.
Sain täna seda imelist ning haruldast kombinatsiooni (hommikuvõimlemine + võimlemiskaaslane) kogeda.
Hommikul pool unes vetsu poole taarudes ning ust avades kostus hirmuäratav põrin. See andis selgelt märku, et on aeg alustada. Esiteks põlvetõstejooks läbi mitme ruumi ning äkiline kiljumine, et hommikune käre hääl saaks ikka lahti röögitud. Sprint jooks vanemate tuppa ning tagasi, et haarata elektriline kärbsepiits, mis oma kuju ja raskuse poolest meenutab tennisereketit.
Selleks ajaks, kui tagasi jõudsin, oli ka mu võimlemiskaaslane end nurgast välja ajanud ning üritas minuga sammu pidada.
Kes vähegi sporti on teinud, siis teab, et üks hetk muutub mängulisus võistluslikkuseks. Ärge arvake, et hommikuvõimlemine mingi pehmode tilu-lilu on. Ka see muutub võistluslikuks ja tihti võib lõppeda ühe osapoole surmaga. Samas ei soovita päris nii tõsiselt hommikuvõimlemist võtta ning agressiivsema iseloomu puhul võiks tuli- ja külmrelvad vajadusel koju jätta, et vältida kaaslastele vigastuste tekitamist.
Mida aktiivsemalt ma "reketiga" WC ukse ees vehkisin, seda agressiivsemaks ning võistluslikumaks mu võimlemiskaaslane läks. Tema äkilised surmasõlmed õhus ning kiired õhusööstud olid imetlusväärsed, kuid jäid alla mu Kaia Kanepilt õpitud liikumisele. Lõpuks alistasin oma vastase 1:0, kuid paraku tekitasin talle kehavigastusi, millest ta küll toibub, kuid ei usu, et ta soovib sellist võimlemist iga hommik korrata. Eskortisin ta reketil elektrilöökide saatel õue trepi kõrvale ning jätsin ta kiirabi ootama. Huvitav, kas ta on juba aru saanud, et tegin nalja ja ei kutsunudki talle kiirabi.
Kuna mu hommikuvõimlemise kaaslane/konkurent oli pisut pahane ja kehvas tujus ning ei soovinud sõbrapilti teha, siis panen temast eraldi pildi siia. Ta niikuinii mu blogi ei loe, seega...
Mu tänane hommikukaaslane oli vapsik :)
Geete.
Sain täna seda imelist ning haruldast kombinatsiooni (hommikuvõimlemine + võimlemiskaaslane) kogeda.
Hommikul pool unes vetsu poole taarudes ning ust avades kostus hirmuäratav põrin. See andis selgelt märku, et on aeg alustada. Esiteks põlvetõstejooks läbi mitme ruumi ning äkiline kiljumine, et hommikune käre hääl saaks ikka lahti röögitud. Sprint jooks vanemate tuppa ning tagasi, et haarata elektriline kärbsepiits, mis oma kuju ja raskuse poolest meenutab tennisereketit.
Selleks ajaks, kui tagasi jõudsin, oli ka mu võimlemiskaaslane end nurgast välja ajanud ning üritas minuga sammu pidada.
Kes vähegi sporti on teinud, siis teab, et üks hetk muutub mängulisus võistluslikkuseks. Ärge arvake, et hommikuvõimlemine mingi pehmode tilu-lilu on. Ka see muutub võistluslikuks ja tihti võib lõppeda ühe osapoole surmaga. Samas ei soovita päris nii tõsiselt hommikuvõimlemist võtta ning agressiivsema iseloomu puhul võiks tuli- ja külmrelvad vajadusel koju jätta, et vältida kaaslastele vigastuste tekitamist.
Mida aktiivsemalt ma "reketiga" WC ukse ees vehkisin, seda agressiivsemaks ning võistluslikumaks mu võimlemiskaaslane läks. Tema äkilised surmasõlmed õhus ning kiired õhusööstud olid imetlusväärsed, kuid jäid alla mu Kaia Kanepilt õpitud liikumisele. Lõpuks alistasin oma vastase 1:0, kuid paraku tekitasin talle kehavigastusi, millest ta küll toibub, kuid ei usu, et ta soovib sellist võimlemist iga hommik korrata. Eskortisin ta reketil elektrilöökide saatel õue trepi kõrvale ning jätsin ta kiirabi ootama. Huvitav, kas ta on juba aru saanud, et tegin nalja ja ei kutsunudki talle kiirabi.
Kuna mu hommikuvõimlemise kaaslane/konkurent oli pisut pahane ja kehvas tujus ning ei soovinud sõbrapilti teha, siis panen temast eraldi pildi siia. Ta niikuinii mu blogi ei loe, seega...
Mu tänane hommikukaaslane oli vapsik :)
Geete.
Comments
Post a Comment