poolteist ja ülejäänud
Mõtlesin tudima minna ( enne seda ka tublisti paar raamatut näpitseda) aga enne otsustasin veel teha blogituurid. Täiesti masendav. Ma olin veel uhke oma paariteist postituse pärast kuus. A siis vaatasin teada-tuntud superpostitajat Mari-Liisi. Tal on mingi 37 postitust kuus. Ühes kuus pole nii palju päevigi ! :D
Aga igatahes, täna mina niitsin muru, joonistasin. Lubasin tuba ka koristada aga ilmselgelt ma seda ei teinud. Tegin pilte selle asemel, lugesin veidi Kalevala. Sain ka matkakoti! ( Olgu Greete selle eest tänatud!)
Reede möödus tavaliselt, õhtul oli viimane noortekas. Natuke kurb. Peale noortekat olin ma jubekindel et lähen jalgsi koju. Kuna Maiuga oli suund ühine, läksime me koos. Meiega liitus ka Ardo. Algselt see plaanis ei olnud. Algne plaan nägi välja selline, et Maiu saatab mind Statoilini ja sealt läheme lahku - Maiu oma koju tagasi ja ma edasi kodu poole. Aga reaalsus oli hoopis teistsugune. Jõudsime küll Statoilini, sealt võtsime kohvid ja kabanossid, istusime Urge bussipaviljonis ja ega me sealt edasi ei jõudnudki. Istusime seal tubli tund aega, sõime - jõime ja rääkisime juttu. Jutud olid ka sellised kaunis koledad. See oligi põhjus miks kodutee enam nii ahvatlev ei olnud :D Läksin siis Maiu juurde ööseks. Jalutasime tagasi siis Kohila poole. Kell oli siis umbes pool kaks öösel kui ma ei eksi. Saatsime Ardo ka kenasti koju. Vahepeal sõitis suht "kidnapping" 'i stiilis autobuss seal ringi. See oli kõhe. Kõik mis vähegi liikus või häält tegi, oli kindla peale eluohtlik. Nagu ka mu traksid, mis naaksusid nii õudsalt. Aga näe, elus oleme siiani. Hommikul ärkasin millegi peale, see võis olla :
1.mingid tüübid, kes pea kohal korteris maratoni jooksid
2.mu telefon, mis 6.40 äratas
3.midagi üleloomulikku
Kaheteistkümneks läksin kooli, kunsti õpetaja andis mulle võimaluse LAUPÄEVAL ( :O ) oma hinnet parandada. Tegin järgi kaks tööd ning täna avastasin, et mu kursuse hindeks sai 4 :) Õpetaja andis ka mulle kaks lehte, mille pidin Kellile ja Alole andma, sest nad jäävad mu kodutee peale aga ilmselgelt ma unustasin ! :S:S Suht kehva tunne selle pärast.
Aga koolist jalutasin siis veidi maad ning Stina korjas mu peale, läksime Prillimäe lasteaeda. Seal oli lasteaia lõpetamine, mu vennatütar Mari-Ly lõpetas ka:) Järgmine aasta on tema ka juba koolijüts.
Igatahes, jutt on suhteliselt pooleli aga jube uni on tegelikult juba ja raamatud ootavad lugemist. Shalom !
Adios amigos ja muud tegelased
-teie Geete
Aga igatahes, täna mina niitsin muru, joonistasin. Lubasin tuba ka koristada aga ilmselgelt ma seda ei teinud. Tegin pilte selle asemel, lugesin veidi Kalevala. Sain ka matkakoti! ( Olgu Greete selle eest tänatud!)
Reede möödus tavaliselt, õhtul oli viimane noortekas. Natuke kurb. Peale noortekat olin ma jubekindel et lähen jalgsi koju. Kuna Maiuga oli suund ühine, läksime me koos. Meiega liitus ka Ardo. Algselt see plaanis ei olnud. Algne plaan nägi välja selline, et Maiu saatab mind Statoilini ja sealt läheme lahku - Maiu oma koju tagasi ja ma edasi kodu poole. Aga reaalsus oli hoopis teistsugune. Jõudsime küll Statoilini, sealt võtsime kohvid ja kabanossid, istusime Urge bussipaviljonis ja ega me sealt edasi ei jõudnudki. Istusime seal tubli tund aega, sõime - jõime ja rääkisime juttu. Jutud olid ka sellised kaunis koledad. See oligi põhjus miks kodutee enam nii ahvatlev ei olnud :D Läksin siis Maiu juurde ööseks. Jalutasime tagasi siis Kohila poole. Kell oli siis umbes pool kaks öösel kui ma ei eksi. Saatsime Ardo ka kenasti koju. Vahepeal sõitis suht "kidnapping" 'i stiilis autobuss seal ringi. See oli kõhe. Kõik mis vähegi liikus või häält tegi, oli kindla peale eluohtlik. Nagu ka mu traksid, mis naaksusid nii õudsalt. Aga näe, elus oleme siiani. Hommikul ärkasin millegi peale, see võis olla :
1.mingid tüübid, kes pea kohal korteris maratoni jooksid
2.mu telefon, mis 6.40 äratas
3.midagi üleloomulikku
Kaheteistkümneks läksin kooli, kunsti õpetaja andis mulle võimaluse LAUPÄEVAL ( :O ) oma hinnet parandada. Tegin järgi kaks tööd ning täna avastasin, et mu kursuse hindeks sai 4 :) Õpetaja andis ka mulle kaks lehte, mille pidin Kellile ja Alole andma, sest nad jäävad mu kodutee peale aga ilmselgelt ma unustasin ! :S:S Suht kehva tunne selle pärast.
Aga koolist jalutasin siis veidi maad ning Stina korjas mu peale, läksime Prillimäe lasteaeda. Seal oli lasteaia lõpetamine, mu vennatütar Mari-Ly lõpetas ka:) Järgmine aasta on tema ka juba koolijüts.
Igatahes, jutt on suhteliselt pooleli aga jube uni on tegelikult juba ja raamatud ootavad lugemist. Shalom !
Adios amigos ja muud tegelased
-teie Geete
PS. Kommentaarium on avatud :)
ning KUNINGAS EI EKSI MITTE KUNAGI
ning KUNINGAS EI EKSI MITTE KUNAGI
sa ajasid mu naerma :D
ReplyDeleteno tegelikult mu postitused on üsna lühikesed ja tihti mitte-midagi-ütlevad ju :)
ja tihti on üldse pildid. aga tore, et sa panid tähele ikkagi.
aga kui nüüd täitsa seda asja uurida, siis alates 2010 aasta augusti kuust on olnud üle 20 postituse kuus, enne seda ikka kõvasti vähem kogu aeg :D
ju sul on siis rohkem aega tekkinud :D
ReplyDeletemulle meeldis su postitus tegelt:=)
ReplyDeleteMul on ikka väga hea meel, et ma ei lasknud sul koju minna too õhtu, ei tea kas sa oleksid sinna ikka pärale kaa jõudnud vaata:D Sinuga koosveedetud aeg on alati väärtuslik minu jaoks ja naudin igat hetke:)
Kallis oled!
Kuhu ma ikka kadunud oleksin :D Võibolla poleks ainult mõistus tervelt koju jõudnud :D
ReplyDeleteSaan sulle samaga vastata, Maiu :)
Kallimusipai :)