Lammas all paremas nurgas
Ma ei tea miks, aga millegipärast lõi just see lastefilm mulle praegu pähe. Tahaks seda näha, pole ammu vaadanud.
Aga asja juurde - asja polegi.
Eesti keele eksam läks nii nagu läks... 3 kukkus. Pole ka ime, kui õppisinvaid 20 minutit enne eksami algust koridoris. Ma isegi ei teadnud mille peale see on - nüüd tean, eesti keele struktuur. Oleksin meeleldi esmaspäeval õppinud, aga siis ma ei saanud voodistki püsti. Mingi viirus haakus külge - seesama, mis praegu vallutab (vähemalt mööda meie sugupuud.. ?) Eksami ajalgi mõtlesin, kas tasub õpetajale öelda, et mul kiirelt vetsu vaja või siis kui tuleb, siis tuleb.. :D Rõve olen, eksole.
Agaa...
Mida siis muud ?
Ilmselgelt ei kogunud ma mõtteid enne postituse alustamist vaid see tuli äkkmõttena.
Ahjaa, üle pika aja ( alates... esmaspäevast?) saan ma siia midagi ka kribada, kuna kogu aeg on blogspot pange pannud. Kord ei meeldi talle mu emaili aadress, siis ei meeldi parool ( mis peaks iga valemiga õige olema), siis jälle ei meeldi netiühendus (mis on ka igati okei) ja siis arvab üldse, et ma mõtlesin sellise koha nagu blogspot.com välja.
Tänaseks pidi eesti keele kirjandi kirjutama. Ma muidugi sellest midagi ei tea since ma ei ole oma kaks nädalat ekoolis käinud. Seega ma pidin koolis 45 minutiga tegema ajurünnaku ning ilma pikema mõtlemiseta kirjutama kirjandi mustandi. Aga kuna ma üritasin seda teha ajaloo tunnis ( kui siis ma sellest teada sain) ning õpetaja puudus ja klassis valitses korralik lennuvälja ületamine detsibellide poolest, siis pidin suunduma raamatukokku et rahus lõpetada. Ning oh imet, valmis see saigi. Ise suhteliselt rahul. Teemaks oli siis "Vabadus - reaalsus või illusioon" . 2 ja pool A4 (Y) Success !
Olen ennast ületanud, eile tegin jalgrattatripi mis ületas kergelt 50 km piiri. Käisin Kosel ära, terve tee ajendas mind üks mõte : Lähen Krissu ja Andrese töö juurde, teen neile suprise visiidi. Siis kui kohal olin, pms 100 m kaugusel töökohast mõtlesin, et ei tea kas tasub ja keerasin ringi ning sõitsin 26 vastutuult tagasi. Suhteliselt fun oli. Peaks siinkohal mainima et hea ja ustav mp3 on igavesti vahva abimees. Ilma muusikata ma poleks vist kuidagi läbi ajanud.
Ning üleeile tegin 8km'se jalutuskäigu. Kuna tervis ei taha hästi kannatada, siis jalutuskäigu pidasin veel enamvähem vastu, paar hetke oli, mis ei olnud kõige meeldivamad aga kui koju jõudsin, siis oli ubes 1 h köögi põrandal risti pikali, pea juures liitrine veekruuk ja kõrrega imesin. Nii palju söandasin pead liigutada, et kõrs suhu ulatuks. Ei, ma ei olnud väsinud. Lihtsalt miski ei tahtnud sees püsida.
Tänane ettevalmistus Norra mägedeks oli aga see, et peale kooli sõin kõhu karutäis ja keerasin magama. Jube magus uni oli. Seda selle hetkeni kui avastasin, et kartulid ootavad koorimist.
Jänksile pidin ka traksid aretama, kuna jube kahju on, et ta end vabalt aias korralikult üleval ei pea. Ei taha ta vabadust nii palju ka piirata. Kui ilma ettevaatus vahendita ta aeda lahti laseks(mis on ka korduvalt juhtunud) , Siis asi lõppeb sellega et ma pms rooman mööda aeda ringi, et teda kätte saada. Oleks siis väike aed, aga EII.. Igatahes, aretasin talle siiis traksid. Alguses üldse kohe ei meeldinud, viskas saltosid ja tegi niisama backflip'e. Hiljem harjus juba täitsa hästi ära, keksis ringi. Ta on juba nii suureks kasvanud, algne hall kasukas hakkab pruunikat tooni võtma.
Õues on mõnus jahe ja tuulevaikne. Enesetunne on jubekehva ainult ( Nende vahel on ilmselgelt seos, kes veel ei märganud:D)
Mis siis veel. Ma märkasin et päris mitu korda olen ma postitustes mingit asja maninud ja siis öelnud, et homme pikemalt/täpsemalt vms. Aga seda homset nagu ei taha tulla. Hea avastus. Põhjus ka on ? Ikka on. Ma usun et sellepärast, et sellel teemal või sellest asjast jutu vestmise tuju kaob. Aga seda ma ei tea miks. Teine võimalus on muidugi see, et aega pole või mälu veab alt.
Ma praegu lõpetan. Tüütan teid hiljem uuesti
Adios amigos ja muud tegelased
-teie Geete
Aga asja juurde - asja polegi.
Eesti keele eksam läks nii nagu läks... 3 kukkus. Pole ka ime, kui õppisinvaid 20 minutit enne eksami algust koridoris. Ma isegi ei teadnud mille peale see on - nüüd tean, eesti keele struktuur. Oleksin meeleldi esmaspäeval õppinud, aga siis ma ei saanud voodistki püsti. Mingi viirus haakus külge - seesama, mis praegu vallutab (vähemalt mööda meie sugupuud.. ?) Eksami ajalgi mõtlesin, kas tasub õpetajale öelda, et mul kiirelt vetsu vaja või siis kui tuleb, siis tuleb.. :D Rõve olen, eksole.
Agaa...
Mida siis muud ?
Ilmselgelt ei kogunud ma mõtteid enne postituse alustamist vaid see tuli äkkmõttena.
Ahjaa, üle pika aja ( alates... esmaspäevast?) saan ma siia midagi ka kribada, kuna kogu aeg on blogspot pange pannud. Kord ei meeldi talle mu emaili aadress, siis ei meeldi parool ( mis peaks iga valemiga õige olema), siis jälle ei meeldi netiühendus (mis on ka igati okei) ja siis arvab üldse, et ma mõtlesin sellise koha nagu blogspot.com välja.
Tänaseks pidi eesti keele kirjandi kirjutama. Ma muidugi sellest midagi ei tea since ma ei ole oma kaks nädalat ekoolis käinud. Seega ma pidin koolis 45 minutiga tegema ajurünnaku ning ilma pikema mõtlemiseta kirjutama kirjandi mustandi. Aga kuna ma üritasin seda teha ajaloo tunnis ( kui siis ma sellest teada sain) ning õpetaja puudus ja klassis valitses korralik lennuvälja ületamine detsibellide poolest, siis pidin suunduma raamatukokku et rahus lõpetada. Ning oh imet, valmis see saigi. Ise suhteliselt rahul. Teemaks oli siis "Vabadus - reaalsus või illusioon" . 2 ja pool A4 (Y) Success !
Olen ennast ületanud, eile tegin jalgrattatripi mis ületas kergelt 50 km piiri. Käisin Kosel ära, terve tee ajendas mind üks mõte : Lähen Krissu ja Andrese töö juurde, teen neile suprise visiidi. Siis kui kohal olin, pms 100 m kaugusel töökohast mõtlesin, et ei tea kas tasub ja keerasin ringi ning sõitsin 26 vastutuult tagasi. Suhteliselt fun oli. Peaks siinkohal mainima et hea ja ustav mp3 on igavesti vahva abimees. Ilma muusikata ma poleks vist kuidagi läbi ajanud.
Ning üleeile tegin 8km'se jalutuskäigu. Kuna tervis ei taha hästi kannatada, siis jalutuskäigu pidasin veel enamvähem vastu, paar hetke oli, mis ei olnud kõige meeldivamad aga kui koju jõudsin, siis oli ubes 1 h köögi põrandal risti pikali, pea juures liitrine veekruuk ja kõrrega imesin. Nii palju söandasin pead liigutada, et kõrs suhu ulatuks. Ei, ma ei olnud väsinud. Lihtsalt miski ei tahtnud sees püsida.
Tänane ettevalmistus Norra mägedeks oli aga see, et peale kooli sõin kõhu karutäis ja keerasin magama. Jube magus uni oli. Seda selle hetkeni kui avastasin, et kartulid ootavad koorimist.
Jänksile pidin ka traksid aretama, kuna jube kahju on, et ta end vabalt aias korralikult üleval ei pea. Ei taha ta vabadust nii palju ka piirata. Kui ilma ettevaatus vahendita ta aeda lahti laseks(mis on ka korduvalt juhtunud) , Siis asi lõppeb sellega et ma pms rooman mööda aeda ringi, et teda kätte saada. Oleks siis väike aed, aga EII.. Igatahes, aretasin talle siiis traksid. Alguses üldse kohe ei meeldinud, viskas saltosid ja tegi niisama backflip'e. Hiljem harjus juba täitsa hästi ära, keksis ringi. Ta on juba nii suureks kasvanud, algne hall kasukas hakkab pruunikat tooni võtma.
Õues on mõnus jahe ja tuulevaikne. Enesetunne on jubekehva ainult ( Nende vahel on ilmselgelt seos, kes veel ei märganud:D)
Mis siis veel. Ma märkasin et päris mitu korda olen ma postitustes mingit asja maninud ja siis öelnud, et homme pikemalt/täpsemalt vms. Aga seda homset nagu ei taha tulla. Hea avastus. Põhjus ka on ? Ikka on. Ma usun et sellepärast, et sellel teemal või sellest asjast jutu vestmise tuju kaob. Aga seda ma ei tea miks. Teine võimalus on muidugi see, et aega pole või mälu veab alt.
Ma praegu lõpetan. Tüütan teid hiljem uuesti
Adios amigos ja muud tegelased
-teie Geete
Comments
Post a Comment