Päev 8 - "What are 5 passions you have?"

Kes siis veel märganud ei ole, siis minu arust küll edeneb see iga-päev-kirjutamine minu käes imeliselt hästi. See oleks justkui sarijoodiku päevaraamat - pooled päevad nädalas ongi mälust kadunud. 

Ma olen selline imelik inimene, kelle kirglikkus tegevuste suhtes tuleb ja läheb, nagu hommikune kaste. Vahel olen millegist nii kohutavalt vaimustuses, et ei saa ärevuse tõttu öösel magadagi. Teine kord olen tuim tükk ja miski ei tõmba. Mul on vist miski haigus.

Aga noh, hakkame siis peale (ps. pole tähtsuse järjekorras)...

  1. Lugemine
    Vahel ma ei suuda raamatut käest panna ning lülitan end maailmast välja. Vahel on see hea, vahel see pole hea...näiteks tööl...
    Kui on ikka hea raamat, siis ma olen öö otsa ka üleval ja loen ja väga vahet pole, mida homne toob. Või kui kinnitan endale, et homme on tähtis päev ja peab olema välja puhanud, siis esimesed 10 minutit suudan end taltsutada. Siis hakkan voodis siplema ja mõtlen "püha taevas, äkki Peeta saab surma ja Katniss ei tahagi enam mockingjay olla". Ja siis ma pean raamatu uuesti lahti tegema ja loen nii kaua, kuni see on füüsiliselt vähegi võimalik. Olgu see siis kell viis hommikul või kell seitse. Või siis tunnen kell neli, et enam ei suuda ja otsustan magama minna, kuid panen kella poole seitsmeks äratuse, sest kaks ja pool tundi und peaks olema enamvähem normaalne......... Ma arvan, et mul on veel mingi haigus.
    But that, my friends, i call true passion.
  2. Loodus
    Mulle meeldib enamvähem kõik loodusega seoses, aga üks asi takistab mind - ilm. Jube vinguvaks olen muutunud. Kõva tuul - ei sobi. Külm - ei sobi. Vastikult porine - ei sobi.
    Aga mulle meeldib üksi looduses olla, pildistada loodust ja käia igasugu marju ja seeni korjamas. Olla loodusega kursis on ka tore, et teinekord ussilaka marju ei õgi ja otsad ei anna.
    Imelik on seda kireks lugeda, aga mingil moel vast ikka on.
  3. Laulmine
    Ma ümisen pidevalt, igal pool. Isegi kooliajal sain pinginaabritelt pidevalt pistuleid, et ümisesin tunni ajal. Ja endale märkamatult laulan tihti. Ma ei tea, kas see samuti viitab vaimsele haigusele või mida.. Sessuhtes, et mu ema jutustab vahepeal potilillidega, ehk ma polegi selles peres kõige hullem skisofreenik...?
  4. Kokkamine
    Enamus ajast, mil ma köögis toimetan, sahmerdan enesekindlalt siia-sinna ning teen tõsise näo pähe ja abipakkujatele annan kätte täpsed juhised, mida nad tegema peavad. Kuigi tihti pole mul endal ka eriti aimu, mis peaks sellest kõigest välja tulema. Aga see käib mu käes kuidagi nii lihtsalt, et ma vaimusilmas panen mingi kompoti kokku ja siis hakkan selle nimel tegutsema. Kes muu koera saba liputada saab, kui mitte koer ise - minu arust on alati ka hästi välja tulnud.
    Näiteks paar päeva tagasi tegin pruuni riisi, sinna kõrvale hakkliha, spargelkapsa, brokoli, maisi, šampinjoni ja habanero pipra pannihautist ja ahjus tehtud šampinjonid juustu täidisega.
    Samas mõni teine kord tahan ära proovida uue isuäratava retsepti, mille kuskilt saanud olen ja siis suure ärevusega viskan pannile tähtsa näoga igasugust pahna ja tunnen end Gordon Ramsay'na.
  5. Kirjutamine
    Oi, kui teil vaid aimu oleks, kui palju ma tegelikult kirjutan...

Comments

  1. Ainult viis sai ju kirja panna. :D Ning muideks viimasel ajal on joonistamine miskipärast suhteliselt ära kadunud. Eks kord tuleb jälle tagasi.

    ReplyDelete

Post a Comment

Popular Posts