Gamarjoba

See kass siin küll vist arvab, et mul on mõni tõsisemat sorti raske puue. Ta käib aknalaua peal linnaõhku nuusutamas ja kindluse mõttes tuleb talle siis jalutusrihm kaelarihma külge kinnitada, kuna see kurivaim üritas ükskord aknast alla hüpata, aga õnneks kukumamma oli krapsti kohe valmis ja sikutas ta rihmapidi aknast sisse tagasi. Selline tore perekond siis.
See kass vaatas mind väga tõsise pilguga, kui talle rihma kinnitasin. Kui vaid kassid rääkida oskaksid. Olen enam kui kindel, et see kass oleks praegu tahtnud öelda : "Mida p*rset sa teed? Mida sa oma arust praegu teed? Iuu, ära näpi mind, ma ei taha sitta näppida."
Ausalt ka, oleks te vaid näinud. Äkki see kass ongi ainuke, kes näeb ja tunneb ära mu puuet...
Kuid nagu mu gruusia restorani boss ütleb "Ega iga inimese vaimne haigus on tema enda asi."

Igatahes, ma nüüd siis raporteerin poeskäigust.
Läksin magamismatti/madratsit või kokkupandavat voodit ostma. Sain selle. Hästi tehtud, Geete.
Aga ostsin ka natuke muid asju...jamh. Igatahes, ma olen ju tüdruk. That should explain it.

Kuna täna algas tööpäev hiljem, siis läksin eile suure hurraaga magama, et "Oh jess, saab magada, kaua tahan."
Päris hea nali ju. Ärkasin varem, kui neil päevadel, millal töö varem hakkab. Kuna maja väljastpoolt renoveeritakse, siis ehitusmehed ma ei tea mis kell juba alustasid seda tralli ning kass üritas taaskord rulood ära süüa ja kräunus nii kõvasti, nagu poleks homset päeva.
Ta on üldse selline... lahe kuju. Ma olen raudlakskindel, et see kass on intelligentsem, kui mõned inimesed, keda tean.
Näiteks üks päev istusin vetsus... (See pole muidugi kellegi teie asi ja ma isegi ei tea, miks ma seda räägin, aga... kui juba alustasin, eksole..) ja võõras vetsus pean alati ette kujutama, et olen kodus, kuna muidu pole asi õige. Üritasin siis täiest väest kujutleda, et olen kodus. Ukse all on umbes 1,5cm pragu ja üks hetk ilmus sealt praost välja käpp. Ja ta lihtsalt hoidis seda seal ega liigutanud jupp aega. (Ma muidu räägin kassist, mitte vanaemast, kui kellegil asi segaseks jäi.) Toksasin siis varbaga vastu ta käppa ja oh sa vana, mis siis saama hakkas. Ta tuiskas ukse tagant minema sellise turboga, et lendas vastu kappe ja seinu. Peale seda on ta mind vältinud.
No, aga olgem ausad. Mina ju ometigi ei lähe tema liivakastis näpuga liiva sisse joonistama või losse ehitama, samal ajal, kui temal parasjagu hädade ajamine pooleli on.

Tööst siis veel nii palju, et päris uus asi on minu jaoks see kõik. Gruusia restoranis on asi juba käpas, kuna seal on selline lebo ja mõnus ja kodune. India restoranis kõnnid nagu mööda nööri ja ega ei julgegi eriti midagi teha, kuna vale liigutuse peale turja kargamis võimalus on päris palju suurem.

A, noh, igatahes.. gruusia restos ettekandjal/baaridaamil erilist ürpi seljas ei peagi olema. Ehk siis mitte midagi sellist, millel suurelt blinnerdab koha logo ja nimi ja muud imevidinad ja neoontuled ja ledid. Vaid lihtsalt võiks olla valge pluus ja sealt saab tumepunase põlle. Kuna meil bossiga olid eelnevad jutuajamised ka sellised, et no.. annab soovida, siis pidin isegi kohale minemise aja improviseerima ja uksest sisse astuma siis, kui õige aeg tundus. Valgest pluusist polnud mul õrna aimugi, seega andis üks naisterahvas enda pluusi. Kes on minust jupp maad lühem ja umbes sama palju laiem. See oli... huvitav. Dekoltee oli sellel niisugune, et pidi jalutama, nagu oleks kõrs perses(sirge seljaga, nõtkelt), siis on okei. Eriti palju liigutada ka ei tohtinud.

Rääkida oleks veel küll, aga hilise tunni ja väsimuse tõttu kiilub mõte kinni. Teine kord jälle:)

PS. http://ask.fm/GeeteT < ülitore oleks, kui te miskit küsiksite vahetevahel. Need teevad alati tuju paremaks. Olgu siis positiivse või lollaka sisuga küsimus. Või siis sõim ja hate, võib ka seda. Kõik on teretulnud :P Lihtsalt nii vahva on vahel avastada mõni uus küsimus, kui tuima modruga töölt koju tulen. Teeb kohe öö palju... päikselisemaks. Sest see kõlab loogiliselt.


-Geete.