Kolmapäev, 16. oktoober
Mul on täiega selline tunne, et neid, kes arvavad, et ma normaalne olen, on märkimisväärselt vähem, kui neid, kes julgeksid vastupidist väita.
Käisin vahepeal nägu pesemas ja oleks peaaegu omaenda peopessa ära uppunud. Keset intensiivset näopesu tuli päevane nali meelde ja pursaksin naerma, kuid vesi läks sinna, kuhu tavaliselt ei tohiks.
Vaatasime töökaaslasega päeva alguse poole YouTubest naljakaid videosid ja siis üks video oli selline, kus isa filmis rattarallit ja rattur kukkus päris julmalt, mille peale tütar hakkas midagi ütlema ja isa vastas : "Shhhh, be quiet, ginger," mille peale ma nagu segane naerma kukkusin. Töökaaslane videos otseselt midagi naljakat ei leidnud, aga kuna ma naersin nii, et pidin seina peale toetuma, siis asi lõppes sellega, et töökaaslane nuttis. Nagu ma aru sain, siis mitte meeltesegadusest või kurbusest, vaid mu naeru pihta.
Ja sellest ajast peale, kui ta vaatab oma tahvelarvutis videosid liiga kõvasti, siis ma sosistan talle : "Shhh, be quiet, ginger."
Ja siis, nagu veel kõigest sellest vähe oli, hakkasime me rääkima Jim Carrey filmidest. Täiesti pekkis, kui raske on end talitseda, kui ühe minuti jooksul tuleb meelde lihtsalt külakuhjade viisi kõige naljakamaid asju, kui töökaaslane üritab hääletult naerda, on näost punane ja lämbumise piiril ning iga silmside temaga murrab su vaimset vastupanu täpselt nii palju, et vägisi alla neelatud naer üritab igast võimalikust avausest põgeneda... ning teisel pool saali istuvad kliendid, kes üritavad oma toitu süüa, aga see on pisut võimatu, kui leti taga ja töögis tõmblevad krampides klienditeenindaja ja kokk, kes on mõlemad näost punased ja ägisevad kohati, kui naerutung liiga suureks kasvab.
Vot just täpselt nii ma kirjeldaks seda olukorda. See oli tõeline piin.
Vahepeal sai kodus ka käidud, kuid siis on soov lihtsalt olla ja vedeleda. Kui aus olla, siis puudub ka energia, et miskit väga produktiivset ette võtta.
Õhtul tuli ka vennapoeg. Läksime koos jäneseid toitma. Ma hoidsin käes õunaämbrit ja ütlesin, et võta üks õun ja pane jänkule puuri. Tegi täpselt nii nagu ütlesin. Mõnes puuris oli neid natuke rohkem ja ütlesin, et ta teeks kiiresti-kiiresti, kuna muidu hüppab jänku välja. Ning ühe puuri juures ütlesin kogemata, et viska jänkule õun. Tema on aga tubli poiss ja sõna tuleb ju kuulata. Hea, et see jänes ellu jäi, kuna ta sai paraja lataka vastu pead kirja. Ma ju käskisin visata.
Nagu suured poisid ikka, peab ka tema oma hädad poti peal ära ajama. Vahel ta kohe üldse ei raatsi loobuda oma armsast uriinist, mis ta põies nii kaua ligunenud on. Karjub ja jookseb eest ära, samas kusi lööb endal juba pähe. Too õhtu oli sama moodi, ühe käega hoidis lauanurgast, teise käega noksist ja seisis, jalad ristis. Tükk aega pidasime sõda, et teda potile saada. Rääkisin talle, et teeme nüüd nii, et Riko istub ilusti potile ja me hakkame siis kaarte mängima. See teda ei veennud. Aga kui toast korraks lahkusin ning tagasi tulin, oli ta ise juba end istuma sättinud ja mängis omaette kaarte. Mõne aja pärast, kui häda tehtud sai, oli see nagu suursündmus - ta isegi plaksutas endale ja tegi mulle kalli... pissimise puhul.
Aga igatahes, homme on tööpäev. Head ööd.
Geete
Käisin vahepeal nägu pesemas ja oleks peaaegu omaenda peopessa ära uppunud. Keset intensiivset näopesu tuli päevane nali meelde ja pursaksin naerma, kuid vesi läks sinna, kuhu tavaliselt ei tohiks.
Vaatasime töökaaslasega päeva alguse poole YouTubest naljakaid videosid ja siis üks video oli selline, kus isa filmis rattarallit ja rattur kukkus päris julmalt, mille peale tütar hakkas midagi ütlema ja isa vastas : "Shhhh, be quiet, ginger," mille peale ma nagu segane naerma kukkusin. Töökaaslane videos otseselt midagi naljakat ei leidnud, aga kuna ma naersin nii, et pidin seina peale toetuma, siis asi lõppes sellega, et töökaaslane nuttis. Nagu ma aru sain, siis mitte meeltesegadusest või kurbusest, vaid mu naeru pihta.
Ja sellest ajast peale, kui ta vaatab oma tahvelarvutis videosid liiga kõvasti, siis ma sosistan talle : "Shhh, be quiet, ginger."
Ja siis, nagu veel kõigest sellest vähe oli, hakkasime me rääkima Jim Carrey filmidest. Täiesti pekkis, kui raske on end talitseda, kui ühe minuti jooksul tuleb meelde lihtsalt külakuhjade viisi kõige naljakamaid asju, kui töökaaslane üritab hääletult naerda, on näost punane ja lämbumise piiril ning iga silmside temaga murrab su vaimset vastupanu täpselt nii palju, et vägisi alla neelatud naer üritab igast võimalikust avausest põgeneda... ning teisel pool saali istuvad kliendid, kes üritavad oma toitu süüa, aga see on pisut võimatu, kui leti taga ja töögis tõmblevad krampides klienditeenindaja ja kokk, kes on mõlemad näost punased ja ägisevad kohati, kui naerutung liiga suureks kasvab.
Vot just täpselt nii ma kirjeldaks seda olukorda. See oli tõeline piin.
Vahepeal sai kodus ka käidud, kuid siis on soov lihtsalt olla ja vedeleda. Kui aus olla, siis puudub ka energia, et miskit väga produktiivset ette võtta.
Õhtul tuli ka vennapoeg. Läksime koos jäneseid toitma. Ma hoidsin käes õunaämbrit ja ütlesin, et võta üks õun ja pane jänkule puuri. Tegi täpselt nii nagu ütlesin. Mõnes puuris oli neid natuke rohkem ja ütlesin, et ta teeks kiiresti-kiiresti, kuna muidu hüppab jänku välja. Ning ühe puuri juures ütlesin kogemata, et viska jänkule õun. Tema on aga tubli poiss ja sõna tuleb ju kuulata. Hea, et see jänes ellu jäi, kuna ta sai paraja lataka vastu pead kirja. Ma ju käskisin visata.
Nagu suured poisid ikka, peab ka tema oma hädad poti peal ära ajama. Vahel ta kohe üldse ei raatsi loobuda oma armsast uriinist, mis ta põies nii kaua ligunenud on. Karjub ja jookseb eest ära, samas kusi lööb endal juba pähe. Too õhtu oli sama moodi, ühe käega hoidis lauanurgast, teise käega noksist ja seisis, jalad ristis. Tükk aega pidasime sõda, et teda potile saada. Rääkisin talle, et teeme nüüd nii, et Riko istub ilusti potile ja me hakkame siis kaarte mängima. See teda ei veennud. Aga kui toast korraks lahkusin ning tagasi tulin, oli ta ise juba end istuma sättinud ja mängis omaette kaarte. Mõne aja pärast, kui häda tehtud sai, oli see nagu suursündmus - ta isegi plaksutas endale ja tegi mulle kalli... pissimise puhul.
Aga igatahes, homme on tööpäev. Head ööd.
Geete
Comments
Post a Comment