Et siis rohkem kui aasta on möödunud...

I have felt the whole day like a fu*kin' piece on sh*t. And i still do.

Igatahes, täna üllatasin oma isa liiliatega. Siiski ju isadepäev.
Sain teada ka ühe väga rõõmustava uudise, mille üle ma veel täit rõõmu tunda ei oska. Selle peale öeldi mulle "õnne" väga südantsoojendavalt..
Näppu lõikasin ka. Kogemata tegelesin siin väikese käsitööga, kui paberinuga libises ning näppu tungis. Kaks läbivettinud punast ninarätikut ning kaks "vee- ja mustusekindlat" ( nagu pakil seisis) plaastrit verejooksu peatada ei suutud. Kaua kestis see jant, lõpuks vist jäi kinni.

Homme kool... masendav.

Byebye