Päev 5 - "What are the 5 things that make you most happy right now?"

Novot, selline teema mulle kohe väga meeldib, kuna ma üldiselt olen üks igatima õnnelik inimesenärakas. Mis ma siin ikka pikalt keerutan, asun kohe asja juurde.

1. Mind teeb õnnelikuks mu perekond. Isegi kui me kakleme ja mõnitame. Sellist napakat perekonda ei saa armastuseta jätta.
Nagu ma juba eelpool rääkisin oma emast ja isast, räägin siis ülejäänud perest lühidalt, et teile ikka kohale jõuaks, miks Talaste dünastia on (napakas ja) armastusväärne.
Mul on kaks venda, kes väiksena tegid minu peal inimsusevastaseid inimkatseid. Isegi mu ema on öelnud, et see on ime, et ma ikka elus olen. Aga samas on ka toredaid hetki olnud. Näiteks kuidas vanem vend mind soojal suveööl üle 'järve' seljas tassis, nii et ise oli nabani vees, konnad krooksusid, päike loojus ja nii mõnus oli, et jäin vahepeal seljas magama. Ja noh... noorem vend... kuidas ta mu suure lunimise peale mulle vibu ehitas - auto amordivedrust ja adra osast ning kuidas ta elektrikarjusest kinni hoidis ja tahtis, et ma talt käest kinni võtaks, kui ma paljajalu ringi jooksin.
Üks päev me kasvasime ootamatult suureks. Päris tõsiselt mõtlen seda, et ootamatult, kuna isa sai vaimse trauma, kui avastas, et viimne kui üks tema  laps on nüüd juba täiskasvanud inimene ning mu vanaisa alles hiljuti arvas, et olen 12-15.
Nüüd on mõlemal vennal oma pere. Seda parem. Aaaaastaid tagasi lisandusid meie perre kaks noort neiut. Mõlemad natuke tagasihoidlikumat sorti ja arglikud. Siis aga tegid vennad head tööd. Anni näiteks võtab meil lauatelefoni vastu venekeelt kõnelevate inimestega niimoodi : "Što nada?" ehk 'mis vaja?'
Ja mõlemal vennal on ka lapsed. Üks paned närvid pidevalt proovile ning teine pakub tsirkust ja leiba.

2. Mind teeb õnnelikuks Riko. Kuna olen väikeste lastega üsna omajagu kokku puutunud, siis tean, et iga laps on omamoodi vahva, ei ole 'igavat last'. Aga no... jopantonio, sellist last pole mu poolpimedad silmad enne näinud.
Teate seda igivana laste terroriseerimise võtet, et kui laps sööb liiga palju kommi, siis vanemad räägivad, et varsti kleepub pepuauk kinni ja siis on jokk? No, igatahes kuna mu ema meid väiksena sellega hirmutas, siis ilmselgelt ei saa järgine põlvkond seda imeilusat traditsiooni minetada. Kord sõi Riko terve päev kommi ning Kristjan ähvardas teda selle imelise asjaga. Õhtul, kui teda vaatasin, hakkas ta keset kööki ringi jooksma ja karjuma, et kõtus ai-ai ja kakale tarvis. Küsisin, miks kõtus ai-ai. Siis muutus ta väga tõsiseks, tegi käega seda žesti, mida inglise keeles saab nimetada "cash;money" ehk kui hõõrud pöidla, nimetissõrme ja keskmise sõrme otsa kokku, ning sõnas (segaselt, kuid point oli selline) :"Kommidest kleepus pepu kinni."
Teine kord riidleb mu ema temaga, kui ta on jälle mõne sigadusega hakkama saanud ja siis ta ütleb kas "Käi pekki" või mängib, et tulistab teda ja siis ignoreerib, nagu ta olekski kutupiilu.

3. Kuna ma pole vist kunagi eriti siin südant puistamas käinud või olnud niisama väga cheesy, siis teen selle punkti lühidalt - Timo.

4. Sõbrad. Nad on imelised. Jah, kui sa tunned end puudutatuna, siis just sinust ma räägingi. Ei, tegelt, päris kõik end puudutatuna tundma ei peaks, kui nad end just ise parasjagu ei puuduta.
Mul on väga väärtuslikud sõbrad. Vahel natuke napakad, aga see käib asja juurde.

5. Toit. See ei saaks ealeski välja jääda ühestki nimekirjast. Toit teeb mind õnnelikuks. Kes siis veel ei usu, tule, ma räägin sulle lähemalt.