Las ma vingun pisut

Tervitused.
Viimane postitus jäi vanasse aastasse ning natuke hale tunne tekkis, kui keegi paarkümmend inimest igapäevaselt käib blogi vaatamas, aga mitte midagi uut eest ei leia.
Nii ma siis otsustasin kirja panna mõned asjad, mis tegelikult omavahel pole üldse seoses.

Mul on ikka vahel jõle kahju, et siia ilma emasena sündinud olen. Põhjuseid on mitmeid. Alustades siis sellega, et naised ei ole piisavalt tõsiseltvõetavad ning lõpetades näiteks sellega, et tulevikule mõeldes(juhul kui minust tõepoolest ei saa kassinaist, kes jalaga kõutse laiali peksab, et käima mahuks) ma arvan, et selleks, et ma üldse sünnitust üle elaks, siis keeldun ma titte enne välja laskmast, kui mind on pandud üldnarkoosi alla ja siis sikutage see titt kasvõi ahju söetangidega välja - mul ükstakama, peaasi, et ma seda sama ei pea tegema, mida igas filmis näha saab. Ma tean, et see tuli nüüd keeruline ja pikk lause, aga see tuli vähemalt hingepõhjast ja seda muud moodi sõnastada oli raske. Sest see on lihtsalt õudne.

Ja pealegi mul on selline tunne, et mu arvuti on ka emane, kuna ta reageerib haigelt üle. Lülitan sisse ja lasen tal oma raalimised ära raalida ja siis tasakesi nii muuseas vajutan Firefox ikoonile ning enne, kui viskab Google homepage lahti, jõuab arvuti neli korda kokku joosta, nõuab Firefoxi sulgemist, häälitseb nagu õhku tõusev helikopter ning kuumeneb üle.
Kui keegi tunneb, et arvuti võtab ära liiga suure osa ajast, siis ma võin just Sulle selle arvuti poolmuidu müüa. Mõnel päeval on see isegi nii aeglane, et ootamise asemel otsustan teha midagi produktiivset ning selle aja jooksul peaaegu jõuan oma elus selgusele. Selline rüperaal õpetab kannatlikkust ja püsivust. Kuna sa tead, et tegelikult tahaks võibolla homme ning ülehommegi näiteks rongiaegu vaadata või kirju lugeda, siis sa võitled oma sisemise häälega, mis raevunult karjub, et viskaksid selle sitanikerdise läbi akna õue. Lisaboonus on see, et kui teda ikka kenasti koormuse all töös hoida, siis ta kütab ilma suurema vaevata ära ka kolmetoalise korteri.
See ei olegi lihtsalt sülearvuti. See on tehnoloogia tulevikust. See on meelelahutus ja tarbevahend, enesevalitsuse ja elu mõtte leidmise "abiraamat", elektriküte.


Jahe on olla kuidagi. Kahju, et termomeeter mu toast kuskile saanud on, muidu saaks asja kinnitada. Aga tundub, et mu toas on umbestäpselt peaaegu mitte ühtegi kraadi.


Täna jälle ärkasin poole öö pealt peavalude peale üles ning sain paari tunni haaval magada. Lõpuks karjus vend alt korruselt "Geete, kas sa magad veel?" ja liikus aina üles poole, ikka karjudes. Isegi suurima tahtmise juures on keeruline magada, kui keegi räuskab. Kui küsisin, et enam ei maga, mis tahad, siis ta vastas, et ta just tegi ühepajatoidu valmis (ilmselt vihjates, et ma ka sööma tuleks). Paraku on aga nii, et mu venna nägemus ühepajatoidu valmistamisest on seesugune, et ta soojendab mikrouunis üles eilse ema tehtud ühepajatoidu. Ta on muideks veel kokakoolis käinud.
Ja tuli välja, et ta tegelikult ei pakkunudki mulle süüa, vaid teda huvitas, mis lind see söödamajas söömas käis. Selleks ajaks, kui ma ka alla jõudsin, seda lindu ilmselgelt ei olnud enam ja siis pidin ära arvama, mis lind see on, kes "kuradi ülbe oli, ise ei söönud aga peksis teisi laiali kogu aeg. Selline suur ja kirju aga oli alles ülbe lind."
Sellise kirjelduse võiks kuhugi paadunud linnufanaatikute saidile kirjutada ja siis küsida, mis linnuga tegemist on. Ma usun, et nii mõnigi neist sooritaks suures ahastuses enesetapu, sest nemad on lindusid jälginud juba sellest ajast, kui rohi roheline oli ja taevas sinine ning oskavad lindu nähes ära märkida vaid välised tundemärgid. Aga siis üks suvaline Kristjani nimeline mees parasjagu matsutab köögis ühepajatoitu ja 10 meetri kaugusel läbi akna näeb suvalist lindu, kelle nimetustki ta ei tea ja juba oskab öelda, et vat see linnunärakas seal on ääretumalt ülbe.
Tuli välja, et see lind oli rähn. Tavaline rähn. Issanda ristivägi, ta kutsub oma sõprasidki rähnideks ja siis imestab, et kas tõesti see suur lind, kes kangesti rähni moodi välja näeb, võib tõepoolest olla rähn.




Ja siis lõpetuseks mõni otsingusõna, mille kaudu siia jõutud on.

Genger terv - ma pole päris kindel, mida see tähendab, kuid olen üsna kindel, et see pole eesti keeles.


Tulibutitsu -  Samuti pole mul aimugi, mida see tähendab. Kuid kui see juhtub olema küsimus, siis ma arvan, et vastus on 2.


Supinahk - Kui aus olla, siis ma lugesin seda sõna ja ragistasin ajusid. Kas kuskil mu ajusopis on reaalne kujutluspilt, mis võiks olla see eriskummaline asi nagu supinahk? Ilmselt mitte, sest ka mina otsustasin seda googeldada ja selgusele jõuda. Otseselt targemaks ei saanud, aga esimene otsingutulemus mulle kangesti meeldis. Delfi naisteka foorumi teema pealkiri "Kas see on mees või supinahk?". Ausalt öeldes ma kaugemale ei viitsinud pealkirjast lugeda, aga ma ütlen siinkohal juba ära, et üks ilgemalt inetu mees peab olema, kui sa ei tee vahet, kas tegemist on mehe või supinahaga.