Tõrvikud siin teel.

Peab tunnistama, et kommentaaride näol saadud vastukaja on kuidagi motivatsiooni andnud ja seest soojaks teinud. Eks need ole jah pisiasjad, mis teevad elu ilusaks. Ega suurte asjade peale väga loota ei maksa.

Seega tahaks tänada lugejaid.

Aitäh, aitäh, aitäh.



Täna olid viimased hispaania keele tunnid. Mis siis, et meid seal tavaliseltki nii vähe on, et peab binokleid kasutama, et kõik õpilased klassinurkadest üles leida. Aga täna oli meid vaid kaks. Kuna midagi asjalikku kahekesi teha ei anna ja noh, viimaste tundide puhul võiks ku natuke lõbusam olla, siis mängisime mänge. Eks see muidugi tore oli, aga õpetaja ise tundis ilmselgelt sellest kõige rohkem rõõmu, kuna ta kilkas ja plaksutas ja hüppas oma tooli peal iga kord, kui tal mängus joppas.

Koolis kohtasin ka preili L-i ja naersime niimoodi, et võin vist öelda, et nädala aja kõhulihaste trenn on ette tehtud. Oli alguses plaanis sellest ka siin rääkida, aga kuna see on lihtsalt nii... debiilne, siis pigem mitte.
Kõige lahjem nali ning millest kõik üldse alguse sai, oli see, et mul oli muusika vihik konspekti koha pealt lahti, ning ilutses H.Elleri (Heino Eller) nimi. Laga arvas, et oi, algaks ta eesnimi P tähega, siis ütleksid kõik ta kohta Peller. Ja sealt see siis käest ära läkski...

Kuna mulle meeldib oma juukseid kohe jõuga kinni panna, siis läheb mul patsikumme nagu... noh, nagu näiteks kanistriõlut enne jaanipäeva. Ja kuus närust patsikummi maksavad 2.60€. See oleks Eesti kroonides 40.68kr. Oleks keegi nõuka ajal sellist hinda patsikummide eest küsinud, oleks ta istuma pandud ja kusjuures ma ei tee isegi nalja ka mitte.

Aga nüüd on hilja ja nagamannidel on uneaeg. Head ööd!
Geete