Rehersal

Eile oli üks väga vahva päev. Plaanisin hommikul vara tõusta, aga kuna ma jäin vara magama, siis ärkasin plaanitust isegi varem. Opadii, Kohilasse, Kohilast bussiga Raplasse. Kuigi ei olnud kindel, kas üldse minna viitsin, oli see tegelikult päris lahe. Kohtasin seal ka paari tuttavat ja sai niisama chillitud. Eile õhtul veel ei suutnud kõrgemaid helisid teha. Täna ei taha üritada ka, pea valutab.

Aga natuke lähiajalugu läbi piltide. Kahetsen, et eile pilte ei teinud..

Käisin venna maja juures. Iga aasta on kevadel selline asi juhtunud. Mõtlesingi juba, et imelik, kas tõesti see aasta jääb vahele. Eip, ei jäänud. Maja ümbrus on vee all. Vesi läks laugelt sügavamaks ja järsku oli ulmelt sügav auk. Ilmselgelt ma ei teadnud, et see seal on ja olingi sees.







See on tee, mis viib majani :) Seal saaks ilmselt vabalt snorgeldada.

 Tunne on, nagu oleks keset sood, aga ei, see on kõigest põld.

Mida rohkem vett ja muda, seda lõbusam lastel. Siin on ta isegi puhas. Kahjuks pole olnud kohal tema hiilgushetkede ajal. Oleks tahtnud pilti teha.

Pahkla oma nõiakaev. Paari päevaga sulas enamus lund ära ja see ei jõua minema voolata/ära imbuda. Venna maja ümbrus on kõik vee all. Ja tundub, et tuleb aina juurde.

See pilt on juba mitu päeva tagasi tehtud. Kuidagi rõõmsa meele tekitab. Nüüd jääb üle ainult loota, et lund uuesti maha ei tule. Kusjuures ei imestaks ka, kui tuleks. Elame siiski Eestis ju .

Mis siis veel.. No, kuna meil tuleb kolmapäeval tutipidu, siis kõigile meile anti erinev ülesanne, mida peab koolis korda saatma esmaspäeva, teisipäeva ja kolmapäeva(?) jooksul. Ma veel ei ütle, mis ma tegema pean... aga ma vist ei julge isegi kodust välja tulla järgmine päev. Mitte, et mul oleks mingi jube hull ülesanne. See on tegelikult päris lahe. Nagu juba ootaks homset, aga samas kardan. Oeh, vaatab mis saab. Kui kuskilt julgust leian, siis üritan selle võimaluse lahedalt ära kasutada.

Kena päeva jätku.
Geete.