Aaaah sweet...

Nii hea tunne on... Tänane päev läks asja ette ja on alles keskpäev !
Hommik algas varakult, kuna ei teadnud, kuidas kooli saan. Otsustasin siiski rattaga minna, kuigi tuul siit metsast vaadatuna tundus korralik. Tuli veel kummid täis pumbata ja minekut. Oh imet, ilmselgelt lagendikul oli see tuul 2-3xkõvem. Kui nuuskamispausid tegin, siis pidin väevõimuga ratast kinni hoidma, sest see tahtis koos mu jalaga kraavi tuisata. 11km rämedas vastutuules sõita ei ole kõige lõbusam, aga see tunne hiljem on ilmselt siiski asja väärt. Sõitsin mitu korda läbi mini tornaado. Pärast seda olid silmad ja suu liiva ja puulehepuru täis.
Ainult kahe tunni pärast pidigi kooli minema - kehalised. Idee poolest kaks tundi järjest, aga vahepeal oli väike aktusemoodi istumine. Sinna mindi kehalise riietes... küll me oleme viisakad. Peale seda pisut miski jätkus korraks. Sai valida, kes mida teha tahab. Suundusin jõusaali. Seal sai ainult pisut aega oldud, kuna ei tahtnud ennast väga ära väsitada - sama pikk tee tagasi koju ootas veel ju alles ees. Kõige parem uudis oli aga see, et selle ajaga oli tuul pisut suunda muutnud. See tähendas seda, et ka koju pidin sõitma rajus külg/vastutuules. Siiski, Kohilasse minnes oli tuul ilmselt tugevam.

                                                         Tere teile poole tee peal.

Näeme õhta poole.
Geete.