a what you?

Täna koolis arvas saksakeele õpetaja, et ma jubedasti tahaks minna saksakeele olümpiaadile, kuigi just eile meil oli pikk jutuajamine sel teemal ning ma tegin suhteliselt selgesõnaliselt selgeks, et ma ei soovi sinna minna. Täna ta siis rõõmsal näol teatab mulle, et ta siis pani ilusti koha seal kinni ja tellis bussi jnejne. Eks siis homme jälle puudun. Liaga minek. Ta jonnis, et kui ma ei lähe, siis ei lähe ta ka...dääääh.
Aga siis tuli veel bioloogia õpetaja veel suurema naerusuuga vastu ja teatas, et me siis neljapäeval Steffiga kahekesi lähme kenasti linna. :) Looduskeskkonna teemalisele värgendusele. Hallelujah. Et ma siis kunagi kooli ka minna tohin ? Ei, vist mitte. Täna oli ka koolis selline üritus nagu "Miks ma mida teen?" aga see oli vägatsill. Ma valisin esinemise ja näitlemise rühma ja 5+. Me like it.

Koolist koju tulles kedagi kodus ei olnud, nagu arvata võib. Ainult laud oli paksult täis laotud igasugu keraamikavärve, poroloni, pintsleid, taldrikuid ja muud pahna. Ja kirjakesed, et kuhu ja mida ma maalima pean. Aga süüa...? :( Ei  miskit. Viimases meeleheites leidsin sügavkülmast mikrouunipitsa. See muidugi maitses nagu enamus - kuivand sai ketšupiga. Sõin üksi terve pitsa ära, nagu suure isuga tüdrukule kord ja kohus. Ja siis läksin maalimaie.Säh, saite lambaid karjamaale! Aga ei jonni. Mulle isegi natuke meeldib. Kohe lähen veel ühte edasi tegema.
 A, ja siis sain eile tagasi "põrgu" pildi, mida pidime kirjanduseks tegema. Sain ka ühe normaalse ( st mitteuduse ) pildi ning riputan ka selle siia maile.

Täna tekkis koolis mul selline küsimus (jah, ma olen enam vähem ebanormaalne), et mis point on sellisel tugigrupil nagu AA(anonüümsed alkohoolikud), kui esimese asjana öeldakse oma nimi ja muudki... ? kuhu jääb anonüümsus?

Aga ma siis lähen nüid.
Adios amigos ja muud tegelased
 -teie Geete