POKERFACE

Paar piktšuuri pokkerfeiisidest, mida Steffiga teha üritasime

Kuid reaalsuses õnnestusid need just niiviisi...

Tänapäeva ärimees ning kunstjuustega riigikogulane keskajast.

Bieber mijahahaha

 

the usual me.  aga nagu te teate... Kikilips teeb mehe  tšikiks.

YOYOYOYO


et siis... psh. Mis ma teile räägin siis nüüd. uu, i know.
Me läksime kogudusse laulma kontserdi proovi tarvis. Ja siis nagu puhtjuhuslikult me lõpetasime Šteffiga koguduse naistevetsus, ehitasime endale vetsupaberist kikilipse ja muid kummalisi asju et siis teiste ette patseerima minna. Aga ega loomulikult me ju ei arvestanud selle variandiga et kuskilt lendavad järsku peale kaks naist (võõrast), kes vetsu ukse taga juttu hakkavad puhuma ja ei kavatsegi lahkuda. Ja siis tuligi peldikupaberist kikilipsud eest pokerface ette manada ja tõsise ilmega sealt vetsust väljuda ning teha nägu, nagu kõik oleks ülimalt korras.(Kuna ma olen ilgelt laisk ollus, siis ma kopisin selle siia oma teisest blogist ja ei viitsinud isegi sõnastust muuta)
igatahes...

Kogudusest rongijaama tammudes mingi tüüp käis mu selja taga. Kiirendasin sammu - tema ka. Juba peaaegu täitsa kukil kohe a vaadata ka ei julge. No, kiirendame veel siis sammu - tema ka. No, peaaegu juba neljas käik sees, vuran mööda poriloike, kummikud loksuvad nii et iga sammu ajal kardan et sooritan kummikuviske. Ei jõua jalga nii kiirelt jala ette seada, et ei tunneks tema tatipritsmeid kuklas. Teeots tuli, millest tuli sisse keerata - kõnnin juba peaaegu nii kiiresti et äärepealt ei olekski jõudnud kurvi välja võtta. Bussi astudes taipasin et see oli Sander... jeah.  Siis bussis sõites kuulsin igasugu huvitavaid asju raadiost. nagu näiteks "Kim White oli lauaauto ja telediktor" ning keset kaunist armastuslaulu "Silmakas eit". Et siis jah. nii hästi see läkski.
Mingi uimane kärbes teeb freestile ja backflipe mu arvuti peal lambi all. Õpiks talt paar liigutust ja oleks automaatselt diskosaali kunn.
Aga tegelikult tuleb vist õppima hakata.

Adios amigos ja muud tegelased
    -teie Geete