Kolkis autoga müks ja pudri põlla nahad
Nu mismis. Kommentaarium on raskelt umbes, server ei jõua seda koormust ära kanda, mis mu blogile osaks langeb. Kõik laguneb koost, ei lae enam pilte ära, viskab välja, lööb ette erroreid sõnumiga : "võta järjekorda!" ning isegi Volodja käib õiendamas. Jeah, mu blogi on nii famous - eile luges seda 8 inimest.... Te imestate, et nii palju ? Ma imestasin ka !
See annab vist vaikselt märku, et selle rahutuse mahasurumiseks tuleb harvemini blogida. Päästan, mis päästa annab. Rotid ju ikka põgenevad uppuvalt laevalt. Parem varblane peos, kui tuvi katusel. Kes endale auku kaevab, see ise sisse kukub. Kes viimasena naerab, ei saanud tõenäoliselt naljast aru....
Aga lendame siis teemasse!! (jeah, ma entusiasmiga üle kallatud)
Laupäeval mängisin emmele stilisti, juuksurit ning meikarit. Õnnestus. Läksid tuttava juubilaripeole. Isegi kaardi pidin mina netist tuhnitud luuletustest kokku miksima. Ja isegi isa ülikonna pidin mina kokku stilistiseerima ( mitte steriliseerima, kui keegi luges valesti), isegi lipsusõlme kutsuti sõlmima. Kuid isa ei jätnud jonni ja kiskus ise selle endale ümber kaela.
Õhtul venna kutsus Kosele oma uue korterielu tähistamiseks soolaleiva peole. Kinkisin persetäie sibulaid ja kassikrõbinaid - nad võtsid kiiisu ju. Aitasin seal siis snäkke ka teha, vooditarbeid (padjad, tekid) ühest korterist teise tassida. (Y) Äge oli, vahepeal kiskus juba vaikselt kassima, siis hakkasin läpparis naljakaid gife vaatama ja irnusin üksinda, kui teised vaatasid, mis arengupeetus mu pead vaevab. Õnneks kaasasin ka venna sellesse tegevusse. Hiljem terve toa. :)
Kodumaale sai alles veerand viis hommikul. Päris äge oli öösel autoga sõita - lund ei olnud pimedas näha ja töitsa suve tunne tuli(asi ei olnud tingitud sellest, et auto tuled ei põlenud). Kummalised teemad olid küll autos, aga pole hullu. Nii kui pea patja puudutas olin koomalaadses unes. Järgmine päev enam nii hea olla ei olnud. Paha olla, pea lõhkus puid, uimasus vaevas. Ei läinud kooriülevaatusele ka, kartsin et pärast kõik muidu teevad bussis kerge supluse keset maomahlasid. (Ega sa ometi ei söönud just praegu ? :)
agaaa... siis sadasid Maiu ja Steffi sisse, peale Raplast saabumist. Eirasid mu hoiatusi ning tegid siis peksasaanud silmadega koera nägu. Pidin ju sisse laskma. Jöime teed ja siis tegime jalutuskäigu imeliselt uppuvas ning vajuvas Eesti looduses, istusime kesk sipelgaid ja nihelesime ning külmetasime varbaid.
Esmaspäev sujus nagu iga teine päev. A midagi oli veel, ma ei mäleta. Mingi aeg tegin ka lugemiskontrolli, ilma et oleks raamatuga kaugemale jõudnud kui 8 lehekülge :)
Igatahes, kuna peale tunde jäi aega üle, siis tegime Steffiga väikesed grossi salatid ja pihvid ning istusime kujutletaval murul Grossi bussiparklas ning sõime. Pudinguid ka kahvlitega - mu elupäästjad.
Siis läksime jõe äärde, tegime seal igasugu vahvaid asju .
Täna keemias mu pinginaaber Karl arvas, et ta peab mulle pihumise põhitõdede kursuse tegema... üpriski kummaline oli. Ma arvan, et mu ajusagarad tõmbusid hirmust kokku, nagu tigu tõmbab karpi, kui näpu silma torgata. Kui ma traumat ei saanud, siis luupainajaid hakkan kindlasti nägema.
Täna peale tunde suundusime Liaga sööma, JÄLLE. mu moto on "Kõht on täiega tühi". Seega mind mitte endale külla kutsuda. Söön külmkapi tühjaks. Beware
Peale seda läksime Liaga Steffi laulutundi vaatama.
Ning peale seda suundusime Maiuga Sofiasse, tegime teed ja saiad ja leivad... Jutustasime ja naersime. Pudistasime oma südant üksteisele. Siis läksime minu juurde, tegime teed jälle( võõrutan Maiut kohvist, nagu last rinnapiimast). Ja nüüd ma siin siis istun. Põnev, eksole ? :)
aga kahe viimase päeva jooksul olen ma oma kõneoskust lihvinud viimase vindini. Parimad palad :
-Pudri põlla nahad - (tavainimesele)põdra karvased nahad
-Kolkis autoga müks - (tavainimesele)mõlkis uksega auto.
Aga igatahes, ma peaks õppima.
Adios amigos ja muud tegelased.
-teie Geete
See annab vist vaikselt märku, et selle rahutuse mahasurumiseks tuleb harvemini blogida. Päästan, mis päästa annab. Rotid ju ikka põgenevad uppuvalt laevalt. Parem varblane peos, kui tuvi katusel. Kes endale auku kaevab, see ise sisse kukub. Kes viimasena naerab, ei saanud tõenäoliselt naljast aru....
Aga lendame siis teemasse!! (jeah, ma entusiasmiga üle kallatud)
Laupäeval mängisin emmele stilisti, juuksurit ning meikarit. Õnnestus. Läksid tuttava juubilaripeole. Isegi kaardi pidin mina netist tuhnitud luuletustest kokku miksima. Ja isegi isa ülikonna pidin mina kokku stilistiseerima ( mitte steriliseerima, kui keegi luges valesti), isegi lipsusõlme kutsuti sõlmima. Kuid isa ei jätnud jonni ja kiskus ise selle endale ümber kaela.
Õhtul venna kutsus Kosele oma uue korterielu tähistamiseks soolaleiva peole. Kinkisin persetäie sibulaid ja kassikrõbinaid - nad võtsid kiiisu ju. Aitasin seal siis snäkke ka teha, vooditarbeid (padjad, tekid) ühest korterist teise tassida. (Y) Äge oli, vahepeal kiskus juba vaikselt kassima, siis hakkasin läpparis naljakaid gife vaatama ja irnusin üksinda, kui teised vaatasid, mis arengupeetus mu pead vaevab. Õnneks kaasasin ka venna sellesse tegevusse. Hiljem terve toa. :)
Kodumaale sai alles veerand viis hommikul. Päris äge oli öösel autoga sõita - lund ei olnud pimedas näha ja töitsa suve tunne tuli(asi ei olnud tingitud sellest, et auto tuled ei põlenud). Kummalised teemad olid küll autos, aga pole hullu. Nii kui pea patja puudutas olin koomalaadses unes. Järgmine päev enam nii hea olla ei olnud. Paha olla, pea lõhkus puid, uimasus vaevas. Ei läinud kooriülevaatusele ka, kartsin et pärast kõik muidu teevad bussis kerge supluse keset maomahlasid. (Ega sa ometi ei söönud just praegu ? :)
agaaa... siis sadasid Maiu ja Steffi sisse, peale Raplast saabumist. Eirasid mu hoiatusi ning tegid siis peksasaanud silmadega koera nägu. Pidin ju sisse laskma. Jöime teed ja siis tegime jalutuskäigu imeliselt uppuvas ning vajuvas Eesti looduses, istusime kesk sipelgaid ja nihelesime ning külmetasime varbaid.
Esmaspäev sujus nagu iga teine päev. A midagi oli veel, ma ei mäleta. Mingi aeg tegin ka lugemiskontrolli, ilma et oleks raamatuga kaugemale jõudnud kui 8 lehekülge :)
Igatahes, kuna peale tunde jäi aega üle, siis tegime Steffiga väikesed grossi salatid ja pihvid ning istusime kujutletaval murul Grossi bussiparklas ning sõime. Pudinguid ka kahvlitega - mu elupäästjad.
Siis läksime jõe äärde, tegime seal igasugu vahvaid asju .
Täna keemias mu pinginaaber Karl arvas, et ta peab mulle pihumise põhitõdede kursuse tegema... üpriski kummaline oli. Ma arvan, et mu ajusagarad tõmbusid hirmust kokku, nagu tigu tõmbab karpi, kui näpu silma torgata. Kui ma traumat ei saanud, siis luupainajaid hakkan kindlasti nägema.
Täna peale tunde suundusime Liaga sööma, JÄLLE. mu moto on "Kõht on täiega tühi". Seega mind mitte endale külla kutsuda. Söön külmkapi tühjaks. Beware
Peale seda läksime Liaga Steffi laulutundi vaatama.
Ning peale seda suundusime Maiuga Sofiasse, tegime teed ja saiad ja leivad... Jutustasime ja naersime. Pudistasime oma südant üksteisele. Siis läksime minu juurde, tegime teed jälle( võõrutan Maiut kohvist, nagu last rinnapiimast). Ja nüüd ma siin siis istun. Põnev, eksole ? :)
aga kahe viimase päeva jooksul olen ma oma kõneoskust lihvinud viimase vindini. Parimad palad :
-Pudri põlla nahad - (tavainimesele)põdra karvased nahad
-Kolkis autoga müks - (tavainimesele)mõlkis uksega auto.
Aga igatahes, ma peaks õppima.
Adios amigos ja muud tegelased.
-teie Geete
Comments
Post a Comment