Toa rauda, kuni see on kuum
Sel ajal kui kõrvaltoas käib elav kaaskisamine mingisuguse sõjamängu pihta, üritan ma midagi siia kirjutada ka.
hmm, enne kommeenteerin siis kõrvaltoa sündmusi.
Kuna meil on külas tädipere, siis nende poeg elab mu "kontori" kõrvaltoas ning tädi ja ta mees ise all külaliste toas. Tädipoeg veedab enamus ajast arvutis - alates siis sellest hetkest kui ta tõuseb, vahepeal muidugi sööb ja kasutab tualetti, kuni siis selle ajani, kui kella ühe või kahe paiku õudne uni peale tikub. Nojah, olgem ausad, kui vanemad peavad vajalikuks teda ka autosse või jalutuskäigule käsutada, veab ta end ka kaasa. Kindlasti on ta mõteteski veel arvuti ees mutant-zombidele tuupi tegemas, aga see ei ole oluline.
Muide, ta on minust pool aastat noorem.
Igatahes, kui majas on kohal palju noori naissooesindajad, siis tädimees peaaegu et hõljub mööda maja ringi nagu liblikas oma imesharmikas meeleolus. Kuid kui ta on väsinud ning hetkel pole ka oluliselt palju naisi, loivab ta ringi nagu vana morsk..
Okei, tagasi siis teemasse ( ilmselgelt on mul teemaspüsimisega raskusi).
Kõrvaltoas leidis mõni hetk tagasi aset selline tore pereüritus, et tädipoeg minu oletuste kohaselt mängis mõnda oma mängu ning ta isa istus ta tooli käetoe otsas, hõiskas erutatult kaasa ning jagas väga kaasahaaratult otsekui kaardilugeja kogemustega õpetusi. "Vasakule! Paremale! Otse!" Siis vahepeal kuulsin mingit podinat tädipoja poolt.
Selle teeb veel naljakamaks see, et tädimees räägib vaid vene keelt, saksa keelt kas ta siis ei mõistagi või ei taha mõista kuid tädipoeg räägib põhiliselt saksa keelt või siis tugeva aktsendiga vene keelt ning ka katkendlikult. Ja kuidas nad siis omavahel muljetavad...
Keset kõige pinevamat sõnavahetust tormab toast välja tädimees, nõuab vene keeles paberit ja pliiatsit. Kiirelt otsisin need talle. **mhmh, mu laest, 2 m ahju poole, kukkus just alla rohutirts..paras sigadik**
Mõtlesin, et mida hekki teeb keegi virtuaalmaailmast üsnagi kaugustes elav mees keset arvutimängu paberi ja pliiatsiga. Vaevalt on tegu koodidega vms. Kahe minuti pärast marsib uhke näoga tädimees toast välja, käes TomTom, pliiats ja paber.. Eino jaa. Tore kui neil mingi google mapsis hängides nii lõbus oli.
Kui vähe on vaja õnneks :)
"Tunne rõõmu väikestest asjadest, sest ühel päeval võib juhtuda, et vaatad tagasi ja avastad, et need olid suured asjad"
-Tundmatu autor
Mis siis tänasest?
Hommikul kohe Kohilasse. Käisin hambaarstil. Topiti hammas antibiootikume täis ja ka muud jama, müüriti kinni ja good to go. Öeldi, et kui ise haigestun või nõrk olen, siis hammas annab tunda, nii on ja jääb. Kui tervena ka valutab, siis tagasi, tehakse uuesti lahti, uuesti need jamad ja värgid sisse ja uuesti kõik.... See selleks, täitsa rahule jäin. No kui siis väljaarvestada neid pisiasju :
1. puuriti keelde
2.suu oli lahti täpselt 22 minutit, ning selle ajaga jõudis mu keel ära kuivada, samamoodi ka huuled ning ma tundsin, et ei ole enam palju vaja, et üks neist otsast kukuks
3. see suu tolmuimeja jäi mulle keele alla kinni ning selle asemel, et see välja lülitada, sikutati seda nii kaua, et see lahti tuleks... nüüd on mul keele all verevalum või midagi taolist
Olgu olgu, ma ei vingu enam. Täitsa korralik töö. Tänan
Igatahes, õhtul käisin ka ühe kunagise lastearsti juures Kohilas. Et siis alustati nõelraviga. Täna pandi vaid 10 nõela. Need paremasse kätte, peamiselt nimetissõrme, mõni ka keskmisesse sõrme ja pöidla juure juurde.
Need veel ei olnud seotud mu peavalude ravimisega vaid hirmude ja foobiate ravimiseks. Et siis seitse päeva nõelatorkimist ja surkimist kätte, ning mu eluaegne sipelgakartus kaob nagu niuhti. Ilus unistus.
Erinevalt juttude kohaselt oli see kergelt valusam, need mitte ei sutsatud nahka, vaid keerati nagu lambipirni soklisse. Aga ei kurda. Ei olnud hullu midagi. Isegi sääsk teeb valusamalt ( muidu Maiu kardaks, kui ma seda siin ei räägiks)
Ma veel ei tea, mis saama hakkab, kui käega ühele poole saadakse.
Sain selle tädikese käest veel ka mingisuguse raamatu, mis otseloomulikult VENE KEELES räägib mulle, mis punkte ma kätel ja jalgadel peaksin masseerima, et leevendada peavalusid, neeruvalusid ja seedehäireid vist ka... ja ka palju muud. Kuna ma vene keelt ei jaga siis pakuvad vähemalt pildid mulle silmarõõmu. Ma ei tea, vist toimib. Tänaõhtusest peavalust sain kerge käemudimisega jagu. Tuleb vist veel proovida.
Kalal sai ka käidud. Lähemalt ma sellest ei räägi, suht koomiline oli. Kala ei saanud aga sööt oli alalõpmata otsas. Väikese nöha sain ka vist sellest.
Kodus lösutanud ja puhanud, natuke siia sinna toimetanud ka. Eile õhtul tuli kange isu endale eesmärk püstitada. Nii ka tegin. Iga päev kuni kooli alguseni ( VÄHEMALT) käin ma jooksmas ja teen kõhulihaseid. Tegin siis veerand üheteistkümne paiku kõhulihased ära ja tegin väikese jooksuotsa Tammikusse ja tagasi. Lahkudes oli maja nalja ja naeru täis, tuled põlesid, alalõpmata keegi marssis edasi tagasi. Tagasi tulles olid tuled kustus, toad pimedad, uksed lukkus. Ilmselgelt mind igatsetakse. Pidin siis köögiakna peale taguma, kui ema ehmatunud näoga kohale jooksis "Kust sa nüüd tuled?"... -.-
Võtsin eile iseenda jaoks aega. Lebotasin saunas mingi ülikaua ( võrreldes sellega, kaua mul tavaliselt läheb), tegin toas maniküüri, pediküüri, kreemitasin, koorisin, lugesin.. Ja lõpuksometi puhkasin end välja.
Krissu võttis ka endale puhkust, 3 nädalat, kui ma ei eksi. Nüüd ta siis põhimõtteliselt elabki meil. Aga mul ei ole selle vastu absoluutselt mitte midagi, just väga hea ju. Anni on ka meil nüüd iga päev, ja see pisinunnukene ka, kes ainult sööb, magab ja ajatäiteks kisab. Täna või eile ( ei tea täpselt) käidi siis Kose vallavalitsuses ( kui ma ei eksi) ära ning pisipojake sai uhkeks nimeomanikuks. Vastupidiselt mu geniaalsele nimesoovitusele (Karl-Kristjan) sai lapse nimeks Riko. Vahva nimi ! Veidi harjumatu, aga juba nimi ütleb, et sellest poisit tuleb paras krutski ( kes seda juba ise veel järeldanud pole, seoses selle juhusliku faktiga, et ta isa on Kristjan).
Krissu oli seal trollinud ka, selle ametnikutädi ees. Range tädi oli andmeid nõudnud. Ema - Anni Kärner. Isa - Kristjan Talas... nii
mhhh... kas te olete vabaabielus?
Jah.
Kristjan, kas te tunnistate selle lapse omaks?
EII !!
Kas tunnistate siis või ei??
Jah..
Tundub, et kui huumorit jagati, käis see tädi vetsus.
Mu bioloogiline kell tiksub nii äärmustes. Tean seda, et on mingid tsüklid ( sorri, ma ei viitsi googeldada), üks soodustab füüsilist vormisolekut, üks siis loovust ja muud seesugust ja kolmandat ma ei mäleta. Ja kui oli ka neljas, siis seda ka ei mäleta. Igatahes, praegu on mul mingid eriti ema/naiselikud tuurid peal. Tassin lilli tuppa, kraamin ja kreemitan, loen raamatuid ja sätin. Käin ja piilun Rikot, kussutan ja nännutan. Teen süüa ja viskan keskmisest karmima pilgu igale tegevusele ja asjale. Tavalise arstilemineku tarvis riietumiseks kulus mul olulisemalt kauem aega, kui tavaliselt, kui ma lambised lühkarid ja mõne lemmikpluusi selga viskan... oijah.
Tundub, et aeg on jõudnud nii kaugele, et lähen tõmban oma jooksudressid selja ja suundun Harjumaa poole.
Meeldiv oli teie mõtetes olla terve see aeg, kui teie silmad sibasid neil ridadel.
Olge tublid ja mõnusad.
Adios amigos ja muud tegelased
-teie Geete
hmm, enne kommeenteerin siis kõrvaltoa sündmusi.
Kuna meil on külas tädipere, siis nende poeg elab mu "kontori" kõrvaltoas ning tädi ja ta mees ise all külaliste toas. Tädipoeg veedab enamus ajast arvutis - alates siis sellest hetkest kui ta tõuseb, vahepeal muidugi sööb ja kasutab tualetti, kuni siis selle ajani, kui kella ühe või kahe paiku õudne uni peale tikub. Nojah, olgem ausad, kui vanemad peavad vajalikuks teda ka autosse või jalutuskäigule käsutada, veab ta end ka kaasa. Kindlasti on ta mõteteski veel arvuti ees mutant-zombidele tuupi tegemas, aga see ei ole oluline.
Muide, ta on minust pool aastat noorem.
Igatahes, kui majas on kohal palju noori naissooesindajad, siis tädimees peaaegu et hõljub mööda maja ringi nagu liblikas oma imesharmikas meeleolus. Kuid kui ta on väsinud ning hetkel pole ka oluliselt palju naisi, loivab ta ringi nagu vana morsk..
Okei, tagasi siis teemasse ( ilmselgelt on mul teemaspüsimisega raskusi).
Kõrvaltoas leidis mõni hetk tagasi aset selline tore pereüritus, et tädipoeg minu oletuste kohaselt mängis mõnda oma mängu ning ta isa istus ta tooli käetoe otsas, hõiskas erutatult kaasa ning jagas väga kaasahaaratult otsekui kaardilugeja kogemustega õpetusi. "Vasakule! Paremale! Otse!" Siis vahepeal kuulsin mingit podinat tädipoja poolt.
Selle teeb veel naljakamaks see, et tädimees räägib vaid vene keelt, saksa keelt kas ta siis ei mõistagi või ei taha mõista kuid tädipoeg räägib põhiliselt saksa keelt või siis tugeva aktsendiga vene keelt ning ka katkendlikult. Ja kuidas nad siis omavahel muljetavad...
Keset kõige pinevamat sõnavahetust tormab toast välja tädimees, nõuab vene keeles paberit ja pliiatsit. Kiirelt otsisin need talle. **mhmh, mu laest, 2 m ahju poole, kukkus just alla rohutirts..paras sigadik**
Mõtlesin, et mida hekki teeb keegi virtuaalmaailmast üsnagi kaugustes elav mees keset arvutimängu paberi ja pliiatsiga. Vaevalt on tegu koodidega vms. Kahe minuti pärast marsib uhke näoga tädimees toast välja, käes TomTom, pliiats ja paber.. Eino jaa. Tore kui neil mingi google mapsis hängides nii lõbus oli.
Kui vähe on vaja õnneks :)
"Tunne rõõmu väikestest asjadest, sest ühel päeval võib juhtuda, et vaatad tagasi ja avastad, et need olid suured asjad"
-Tundmatu autor
Mis siis tänasest?
Hommikul kohe Kohilasse. Käisin hambaarstil. Topiti hammas antibiootikume täis ja ka muud jama, müüriti kinni ja good to go. Öeldi, et kui ise haigestun või nõrk olen, siis hammas annab tunda, nii on ja jääb. Kui tervena ka valutab, siis tagasi, tehakse uuesti lahti, uuesti need jamad ja värgid sisse ja uuesti kõik.... See selleks, täitsa rahule jäin. No kui siis väljaarvestada neid pisiasju :
1. puuriti keelde
2.suu oli lahti täpselt 22 minutit, ning selle ajaga jõudis mu keel ära kuivada, samamoodi ka huuled ning ma tundsin, et ei ole enam palju vaja, et üks neist otsast kukuks
3. see suu tolmuimeja jäi mulle keele alla kinni ning selle asemel, et see välja lülitada, sikutati seda nii kaua, et see lahti tuleks... nüüd on mul keele all verevalum või midagi taolist
Olgu olgu, ma ei vingu enam. Täitsa korralik töö. Tänan
Igatahes, õhtul käisin ka ühe kunagise lastearsti juures Kohilas. Et siis alustati nõelraviga. Täna pandi vaid 10 nõela. Need paremasse kätte, peamiselt nimetissõrme, mõni ka keskmisesse sõrme ja pöidla juure juurde.
Need veel ei olnud seotud mu peavalude ravimisega vaid hirmude ja foobiate ravimiseks. Et siis seitse päeva nõelatorkimist ja surkimist kätte, ning mu eluaegne sipelgakartus kaob nagu niuhti. Ilus unistus.
Erinevalt juttude kohaselt oli see kergelt valusam, need mitte ei sutsatud nahka, vaid keerati nagu lambipirni soklisse. Aga ei kurda. Ei olnud hullu midagi. Isegi sääsk teeb valusamalt ( muidu Maiu kardaks, kui ma seda siin ei räägiks)
Ma veel ei tea, mis saama hakkab, kui käega ühele poole saadakse.
Sain selle tädikese käest veel ka mingisuguse raamatu, mis otseloomulikult VENE KEELES räägib mulle, mis punkte ma kätel ja jalgadel peaksin masseerima, et leevendada peavalusid, neeruvalusid ja seedehäireid vist ka... ja ka palju muud. Kuna ma vene keelt ei jaga siis pakuvad vähemalt pildid mulle silmarõõmu. Ma ei tea, vist toimib. Tänaõhtusest peavalust sain kerge käemudimisega jagu. Tuleb vist veel proovida.
Kalal sai ka käidud. Lähemalt ma sellest ei räägi, suht koomiline oli. Kala ei saanud aga sööt oli alalõpmata otsas. Väikese nöha sain ka vist sellest.
Kodus lösutanud ja puhanud, natuke siia sinna toimetanud ka. Eile õhtul tuli kange isu endale eesmärk püstitada. Nii ka tegin. Iga päev kuni kooli alguseni ( VÄHEMALT) käin ma jooksmas ja teen kõhulihaseid. Tegin siis veerand üheteistkümne paiku kõhulihased ära ja tegin väikese jooksuotsa Tammikusse ja tagasi. Lahkudes oli maja nalja ja naeru täis, tuled põlesid, alalõpmata keegi marssis edasi tagasi. Tagasi tulles olid tuled kustus, toad pimedad, uksed lukkus. Ilmselgelt mind igatsetakse. Pidin siis köögiakna peale taguma, kui ema ehmatunud näoga kohale jooksis "Kust sa nüüd tuled?"... -.-
Võtsin eile iseenda jaoks aega. Lebotasin saunas mingi ülikaua ( võrreldes sellega, kaua mul tavaliselt läheb), tegin toas maniküüri, pediküüri, kreemitasin, koorisin, lugesin.. Ja lõpuksometi puhkasin end välja.
Krissu võttis ka endale puhkust, 3 nädalat, kui ma ei eksi. Nüüd ta siis põhimõtteliselt elabki meil. Aga mul ei ole selle vastu absoluutselt mitte midagi, just väga hea ju. Anni on ka meil nüüd iga päev, ja see pisinunnukene ka, kes ainult sööb, magab ja ajatäiteks kisab. Täna või eile ( ei tea täpselt) käidi siis Kose vallavalitsuses ( kui ma ei eksi) ära ning pisipojake sai uhkeks nimeomanikuks. Vastupidiselt mu geniaalsele nimesoovitusele (Karl-Kristjan) sai lapse nimeks Riko. Vahva nimi ! Veidi harjumatu, aga juba nimi ütleb, et sellest poisit tuleb paras krutski ( kes seda juba ise veel järeldanud pole, seoses selle juhusliku faktiga, et ta isa on Kristjan).
Krissu oli seal trollinud ka, selle ametnikutädi ees. Range tädi oli andmeid nõudnud. Ema - Anni Kärner. Isa - Kristjan Talas... nii
mhhh... kas te olete vabaabielus?
Jah.
Kristjan, kas te tunnistate selle lapse omaks?
EII !!
Kas tunnistate siis või ei??
Jah..
Tundub, et kui huumorit jagati, käis see tädi vetsus.
Mu bioloogiline kell tiksub nii äärmustes. Tean seda, et on mingid tsüklid ( sorri, ma ei viitsi googeldada), üks soodustab füüsilist vormisolekut, üks siis loovust ja muud seesugust ja kolmandat ma ei mäleta. Ja kui oli ka neljas, siis seda ka ei mäleta. Igatahes, praegu on mul mingid eriti ema/naiselikud tuurid peal. Tassin lilli tuppa, kraamin ja kreemitan, loen raamatuid ja sätin. Käin ja piilun Rikot, kussutan ja nännutan. Teen süüa ja viskan keskmisest karmima pilgu igale tegevusele ja asjale. Tavalise arstilemineku tarvis riietumiseks kulus mul olulisemalt kauem aega, kui tavaliselt, kui ma lambised lühkarid ja mõne lemmikpluusi selga viskan... oijah.
Tundub, et aeg on jõudnud nii kaugele, et lähen tõmban oma jooksudressid selja ja suundun Harjumaa poole.
Meeldiv oli teie mõtetes olla terve see aeg, kui teie silmad sibasid neil ridadel.
Olge tublid ja mõnusad.
Adios amigos ja muud tegelased
-teie Geete
Comments
Post a Comment