Päev 19 - "If you could live anywhere, where would it be and why?"
Basically ma oleks kodutu. Ja mul poleks absoluutselt mitte midagi selle vastu ka.
Ma ei mõtle päris sellist kodutut, kes öö statoili õhu ja vee majakeses magab.
Et siis asja selgeks teha, siis ma oleksin nö seljakotiturist ja kindlat kodu seepärast olla ei saakski. Nädalake Balis, paar päeva Nepalis, pool kuud Singapuris... uuh, milline unistus.
Aga kui nüüd korra reaalsusesse tagasi tulla, siis ikkagi ma vastata ei oska. Ei tahaks terve oma nooruse pühendada ühele kohale. Kindel on see, et vanemana jään pidama ja ilmselt see on juba otsustatud kuhu, aga nooremana... kuigi paljud vinguvad, et linn on üks igavesti paha koht ja miski ei meeldi, siis tuleb tunnistada, et mulle täitsa meeldib. No come on, kui sul on Peetri pitsa 200m kaugusel ja KUJUTAD SA ETTE?!? See teenindab 24/7! Mida siis veel tahta?
Aga parim versioon linnaelust on cozy valgusküllane ja hubaselt väiksemapoolne katusekorter kuskil mitte-nii-läbikäidavas-kohas. Ja siis muidugi kui ise veel kujundada saab...
Ja kui lõpuks maal, siis ilmselgelt korterelamuga keset metsa pole suurt midagi peale hakata, seega oma maja. Ja aed, suur aed peab olema. Ja seal aias koerad ka. Aga mitte tavalised koerad, vaid huskid. Ja aianurgas paar rida maasikaid. Ja õunapuud ka. Ja õunapuude vahel võrkkiik. Ja kui hästi läheb, siis vana pööningu saab üles vuntsida madala laega hubaseks magamistoaks. Ja katuseaknad on seal ka. Mhm. Ma nüüd lähen, muidu ma hakkan juba visandeid tegema.
Ma ei mõtle päris sellist kodutut, kes öö statoili õhu ja vee majakeses magab.
Et siis asja selgeks teha, siis ma oleksin nö seljakotiturist ja kindlat kodu seepärast olla ei saakski. Nädalake Balis, paar päeva Nepalis, pool kuud Singapuris... uuh, milline unistus.
Aga kui nüüd korra reaalsusesse tagasi tulla, siis ikkagi ma vastata ei oska. Ei tahaks terve oma nooruse pühendada ühele kohale. Kindel on see, et vanemana jään pidama ja ilmselt see on juba otsustatud kuhu, aga nooremana... kuigi paljud vinguvad, et linn on üks igavesti paha koht ja miski ei meeldi, siis tuleb tunnistada, et mulle täitsa meeldib. No come on, kui sul on Peetri pitsa 200m kaugusel ja KUJUTAD SA ETTE?!? See teenindab 24/7! Mida siis veel tahta?
Aga parim versioon linnaelust on cozy valgusküllane ja hubaselt väiksemapoolne katusekorter kuskil mitte-nii-läbikäidavas-kohas. Ja siis muidugi kui ise veel kujundada saab...
Ja kui lõpuks maal, siis ilmselgelt korterelamuga keset metsa pole suurt midagi peale hakata, seega oma maja. Ja aed, suur aed peab olema. Ja seal aias koerad ka. Aga mitte tavalised koerad, vaid huskid. Ja aianurgas paar rida maasikaid. Ja õunapuud ka. Ja õunapuude vahel võrkkiik. Ja kui hästi läheb, siis vana pööningu saab üles vuntsida madala laega hubaseks magamistoaks. Ja katuseaknad on seal ka. Mhm. Ma nüüd lähen, muidu ma hakkan juba visandeid tegema.
Comments
Post a Comment