Päev 18 - "What has been the most difficult thing you have had to forgive?"

Mu ajaarvestuse järgi võiks lausa ajas rännata, kuna tavainimese kalendri 45 päeva jooksul on minul kulunud vaid 18 päeva. Ma ütleks küll, et see on läbimurre tänapäeva füüsikas. Aeg on küll suhteline aga et kohe selline... olen Nobeli preemia laureaat. Nobeli lapselapselapsed isiklikult Rootsist helistasid ja ütlesid seda.

Aga tänase teema/küsimuse kohta ütleks vast niipalju, et see on väga hea küsimus.
Ma tean, et kõlan nagu poliitik, kes sõnaselge küsimuse peale räägib ilmast või sellest, kui paha tegelikult üks või teine poliitik on.

Aga võib-olla raskeim asi, mida olen pidanud andestama on olnud usalduse murdmine. Erinevate inimeste poolt. Aga tunne on selline, et kõigile neile on juba andestatud. Vahel inimene ise ei mõistagi, et nii väga midagi valesti oleks teinud ning õigustab end lõpuni välja ning ei tunnistagi viga. Mida ikka sellisega peale hakata. Ega suurt midagi polegi. Teemat edasi ajada pole niikuinii mõtet, kuna kui õigust jääb veel ülegi, milleks enda energiat niisama raisata. Pigem lasta asjal lahtuda ning ajapikku andestada.
Avastasin alles eile õhtul Ligede poolt tulles, et ma olen viimase paari aastaga üsna palju muutunud. Ennem arvasin, et usalduse peab välja teenima. Seda arvasin ma siis, kui mu usaldust pidevalt kuritarvitati. Aga mingi hetk ma mõtlesin, et milleks end vaevata. Milleks lasta kahte masti inimestel omamoodi rabeleda millegi nimel, mida nad niikuinii ei saavuta. Selle all pean siis silmas inimesi, kes aina murravad usaldust, kuigi lubavad seda enam mitte teha. Ning teist masti on siis need inimesed, kes on usaldusväärsed, kuid keda ei julge usaldada, kuna "usaldus tuleb välja teenida" ja samas ei oska ise piiri ka määratleda, et millal siis täpselt saab see punktide arv täis, et VOT NÜÜD OLED SA USALDUSVÄÄRNE ja nüüdsest hetkest ma sind siis usaldan.
Ühesõnaga eile koju jalutades ma mõistsin, et kehtkel käib mul usaldus naljakaid teid pidi. Kui ma näiteks üks hetk avastan, et idee poolest peaks see inimene olema mulle lähedane, siis ta on automaatselt usaldusväärne. Ei pea tegema imetrikke või akrobaatikat, et see välja teenida. Sa lihtsalt saad usalduse. Ning üle jääb seda mitte vägivaldselt kuritarvitama asuda.




Aga muudel teemadel...





Ükspäev olid ühed toredad kliendid otse Venemaalt. ÕIGED venelased on toredad, töökad, ausad ja head inimesed. Lausa õnnistus on nendega kokku sattuda. Aga siis on ka teine sort venelasi.
Püha taevane ristivägi. Kui tal oleks olnud pisut rohkem vaba aega, siis ta oleks ilmselt vingunud ka selle üle, et 'mida see nüüd tähendama peaks tähendab, et kui ma istun ühel pool lauda, siis on vaatepilt ilus, üle terve restorani aga kui istuda teisele pool lauda, siis on sein ees'
Samas selliseid leidub igas rahvuses, kui hästi otsida.
Ma saan nüüd lõpuks aru inimestest, kellel on alkoholismiga probleeme...  Mõned inimesed ajavadki jooma.
Is it prohibited to drink at work? No? Great



Muideks, üks barman, kelle järeltulija ma seal restos olen, jõi end kord nii täis, et ei tundnud bossi ära, kui too restorani tuli. Ega siin väga rohkem vist rääkida pole vajagi.



Veel mainiks, et sain täna bossilt püha Gregoriuse ristiga musta nahast käepaela, mis on mulle umbes kaks korda liiga suur, kuigi see peaks olema tihedalt ümber käe, aga ma ikkagi kannan seda uhkusega.

Ja siis veel mainiks tegelikult ka seda, et ma olevat töökaaslase sõnul nii kohutav inimene, et mind vallandati omal ajal gestapost, kuna olin liiga sadistlik. Ometigi oli tema see, kes keeras mu randme nii jultmalt kahekorra, et valus on isegi saja grammist asja tõsta.
See võitab lühidalt kokku meie kollektiivi liikmete omavahelised suhted. Me ilmselgelt armastame üksteist.