Mis on see eriskummaline asi...

...mis paneb mind mõtlema, kas isased täid on võimelised järglasi kandma nagu merihobud. Ei, mul pole täisid, kuid ikka mõtisklen. Eile küsisin seda ka töökaaslaselt, kuid õnneks olen hetkel haige ja need vastikust tekitavad küsimused saab kiirelt kirjutada haigusest tekitatud meeltesegaduse alla. 

Kurk on põhimõtteliselt hommikuti nii kuiv ja valus, et ma olen täitsa vabatahtlikult nõus sööma isegi vaarikamoosi.

Muudel teemadel veel siis nii palju, et vahepeal sai käidud TLÜ lahtiste uste päeval ja see oli üsna informeeriv ja tore. Ja nüüd ma niisama mõtlen üle ja närveldan paar kuud juba ette ära. 

Ja vahepeal käisime Timoga kodus ning siis vahepeal jõudsingi haigeks jääda. Ja esimene päev tööle tulles aeti mind väevõimuga minema ja ilmselt kui oleksin kauem vastu hakanud, oleks kaigast ka saanud. Pidin minema otsemaid koju, et siis teki all vaikselt paratsetamooli justkui kommi nosida ja peale teraflux teed juua. Tore, et nad mu perearstid pole.

Aga ma keeran end taas baaris teki sisse rulli ja ootan kliente.