When life gives you lemons, you'll make lemonade.

Jep, nii on.
Viimasel ajal on toimunud mu elus üsnagi suured muutused. Olen jäänud ilma ning olen saanud juurde.. Tasakaal.
Suhtlusringkonda on tekkinud hulgaliselt uusi inimesi ning paljud neist on väga kalliks saanud :)
See tunne, et olen kellegile head teinud.. või näen kedagi hea tujuga ja naeratamas ja ma tean, et ma olen kuidagi sellele kaasa aidanud... see paitab südant.:)
Positiivsust ja headust on ka kõvasti rohkem.

Praegu aga istun oma roosas T-särgis, mis algselt oli valge, zuumin pilukasilmadega kuvarit, mis on pooleteist meetri kaugusel ( lähemal kui eile) ja mõtlen, mida siia kirjutada ja mida mitte.

Leidsin mälusopist mälestusi, mis juhtusid küll lähiajal, kuid mis ei jõudnud Blogimaale.
See oli.. hmmm....mu mälu on kehva. Okei, ütleme lihtsalt, et see OLI.
Siis kui oli see naistevangla avamine. Reedel peale noortekat suundusime Liisuka juurde. Tšillisime niisama õhtu läbi, vaatasime kaks osa Kuumast pirukast - see tähendab, et tuba täistsid naerulagin, õõõõ ja iuuu häälitsused, regulaarselt korduv "WTF" jne.. Liisukas oli tubli ning vaatas mõlemad osad silmagi pilgutamata läbi. Kuid mina... teisest filmist ma poolt ei näinud. Uni tuli peale.
Järgmine päev oli aga laupäev, kes vähegi nädalapäevi teab.. Hommikul läksime Liisuka ja ta emaga Kristiani tuppa ja laulsime talle sünnipäevalaulu. Siis olime natuke aega niisama.
Liisuka vanaema ja vanaisa tulid tuppa. Liisu , ta ema ja vanaema arvasid, et oleks vahva vanaisale rääkida, et ma olen Kristiani naine ning ma nüüd jäängi sinna elama. Vanaisa jäi uskuma. Ainuke asi mis ta selle peale ütles oli :"No, siis sa pead ka hakkama mulle puid tooma."  Pole probleemi.
Siis läksime naistevangla avamisele. Väga tšill oli. Mulle meeldisin trikid, Liisule kukkumised... kuidas kellelegi..
Aga ega Liisu mul minna ei lasknud. Pärast kui tema juurde tagasi läksime, siis ma pidin ikka jääma ka perekondlikule üritusele - venna sünnipäeva auks korraldatud pidulikule õhtusöögile. Tulid veel külla Liisuka tädi pere ja Ian oma ema ja pisivennaga. Tegelikult oli päris lahe :) Liisu isa tahtis, et talle punupatsi teeksin :D:D Kui valmis sain, siis talle ei sobinud, kuna seeb jääb ette kui mütsi pähe panna ja see on nii kõrgel jne. Tegin uue. Jess, sobis.
See õhtu vaatasime ka kaks Kuuma piruka osa järjest. Kahe osa vahel tegin talle mašaasi mida ta umbes aasta aega juba oodanud on :D ning seekord ma tuttu ei jäänud. (H)

Okei, ma praegu Happy Tree Friendsi vaatama :) Hiljem ehk lisandub midagi :P

Et siis seda ka, et kui kellegil tekib küsimusi, vastakaid arvamusi või siis tahab niisama näo täis sõimata ja pingeid maandada, siis võib seda vabalt teha siia alla kommentaaride kastikesse. :) Ma järgmises sissekandes vastan küsimustele ja siis noh, näiteks sõiman vastu, kui kellelgi selleks soovi on :)

Adios amigos ja muud tegelased
         -teie Geete