Teeme jõuludeks eelsoojendust.
No mida sa ikka isude ja soovide vastu ära teed? Just nimelt, mitte midagi, annad neile järgi.
Noh, olened muidugi tavadest. Näiteks meie peres ei loetud viisakaks tavaks köögis peeretamist.
Viisakaks ei loetud, samas tava oli ikka.
Näiteks eile õhtul tuli mulle järsku peale wrapide söömist selline mandariini isu peale, et ka oleks nende nimel võinud ükskõik mida teha. Peaaegu oleks isegi Timo poodi kupatanud, et ta mulle kell 11 öösel mandariine tooks, mis siis, et poed olid kinni.
Päevad ei ole vennad, aga vast natuke sugulased on nad siiski, sest täna pidin ikkagi need närused mandariinid lõppude lõpuks ära ostma.
Naljakas on see, et tegelikult ega mul tihti mandariini isu õnneks ei tule, ainult siis, kui jõulutunne peale tuleb.
Hea, et neid tihti ei taha, muidu oleksin juba surnud ka, kuna mul on nende vastu allergia.
Täna õhtul sõime härrasega koos õhtust ning tagasihoidliku kilogrammi mandariine kühveldasime ka küünlapaistel sisse ära ja juba pidasime nõu, kuidas siia ühikasse jõulukaunistusi panna saaks ja kas kuusk kuhugi ära mahuks. Tuleks nüüd veel lumi ka maha, oleks superluks. Noh, nii esimesed kolm nädalat, siis on juba siiber ja ei jõua toas torisedes ära oodata, millal lõpuks ometi suvi tuleb.
Vahin siin ka naisteasju - no et kuidas ikka meikida ja soenguid teha ja mida kohe ilmtingimata teha ei tohi. Samas hakkasin mõtlema, et ega mind viimasel ajal polegi niisama linna peal näha olnud ilma meigita. Ei oskagi nüüd öelda, kas see on täpsemalt siis hea või halb, aga varsti ehk ei tunne keegi mind ära, kui üks päev otsustan ilma poodi lipata.
Üks võluvägi on see kosmeetika, ma ütlen.
Näiteks kui mina sellega alles tegelema hakkasin ja salamahti õhtuti kätt harjutasin ning lootsin, et ei pea end ilmutama, kuid siiski pidin alla minema, siis isa kord küsis siiralt ja murelikult, et miks mul silma all nii suur sinikas on. Siis enam natukene aega ei tahtnud sellega tegeleda.
Nüüd võib-olla päris sinikaid silma alla ei maali ning natukene talutavamaks on muutunud see mäkerdamine.
Tsau.
Noh, olened muidugi tavadest. Näiteks meie peres ei loetud viisakaks tavaks köögis peeretamist.
Viisakaks ei loetud, samas tava oli ikka.
Näiteks eile õhtul tuli mulle järsku peale wrapide söömist selline mandariini isu peale, et ka oleks nende nimel võinud ükskõik mida teha. Peaaegu oleks isegi Timo poodi kupatanud, et ta mulle kell 11 öösel mandariine tooks, mis siis, et poed olid kinni.
Päevad ei ole vennad, aga vast natuke sugulased on nad siiski, sest täna pidin ikkagi need närused mandariinid lõppude lõpuks ära ostma.
Naljakas on see, et tegelikult ega mul tihti mandariini isu õnneks ei tule, ainult siis, kui jõulutunne peale tuleb.
Hea, et neid tihti ei taha, muidu oleksin juba surnud ka, kuna mul on nende vastu allergia.
Täna õhtul sõime härrasega koos õhtust ning tagasihoidliku kilogrammi mandariine kühveldasime ka küünlapaistel sisse ära ja juba pidasime nõu, kuidas siia ühikasse jõulukaunistusi panna saaks ja kas kuusk kuhugi ära mahuks. Tuleks nüüd veel lumi ka maha, oleks superluks. Noh, nii esimesed kolm nädalat, siis on juba siiber ja ei jõua toas torisedes ära oodata, millal lõpuks ometi suvi tuleb.
Vahin siin ka naisteasju - no et kuidas ikka meikida ja soenguid teha ja mida kohe ilmtingimata teha ei tohi. Samas hakkasin mõtlema, et ega mind viimasel ajal polegi niisama linna peal näha olnud ilma meigita. Ei oskagi nüüd öelda, kas see on täpsemalt siis hea või halb, aga varsti ehk ei tunne keegi mind ära, kui üks päev otsustan ilma poodi lipata.
Üks võluvägi on see kosmeetika, ma ütlen.
Näiteks kui mina sellega alles tegelema hakkasin ja salamahti õhtuti kätt harjutasin ning lootsin, et ei pea end ilmutama, kuid siiski pidin alla minema, siis isa kord küsis siiralt ja murelikult, et miks mul silma all nii suur sinikas on. Siis enam natukene aega ei tahtnud sellega tegeleda.
Nüüd võib-olla päris sinikaid silma alla ei maali ning natukene talutavamaks on muutunud see mäkerdamine.
Tsau.
Comments
Post a Comment