Muinasjutuline õhtupoolik
Ma nüüd ei oskagi kommenteerida, kui tihti tuleb ette seda, et kui keegi mind endast välja viib, siis kirjutan sellest ka blogis.
Aga täna öösel.........
Ma lähen varsti hulluks :)
Toanaabril olid kaks külalist. Muidu vahvad sellid, ainult et nad olid joonud ja üks neist kergesti ärrituv ning minu hinnangul agressiivsusele kalduv, ebameeldiv, häiriv ja ei kontrollinud mida ta suust välja ajab või mida ta teeb. Teine oli isegi üsna mõistlik.
Noh, nad siis lällasid ja laamendasid köögis (mul pole aimugi, mis seal toimus, lihtsalt järjepidev kolin ja hääl, nagu keegi loobiks toole laiali ja vahelduse mõttes vastu seina) ning karjumine.
Mingi hetk läks asi liiga kaugele ja see mõistlikul tüübil viskas kopa ette teise käitumine ning tahtis ära minna. Rõõmustasin, et saab puhkust, kui nad lõpuks kolmekesi ukse poole sammusid. Noh, seda ainult korraks. Varsti olid platsis tagasi, ainult et see lällav tüüp oli bussist maha jäänud ning otsustasid, et oleks hea mõte siia ööseks jääda. Nad ju "ei sega kedagi".
Ei sega kedagi in my ass......
Kui üks inimene ei suuda hoomata seda, et ta on praktiliselt kellegi kodus, ta on külaline võõraste inimeste keskel siis on tsipa midagi viltu. Kuid vähe sellest, kui ta ei suuda end normaalselt(või vähemalt arvestatavalt) üleval pidada (jah, saan aru, et ta oli joonud. Kuid joogine olek ei ole vabandus. Tea oma piire ja arvesta sellega, et sa ei ole Rooma keiser - sulle ei ole kõik lubatud) ning inimene, kelle vastutus see tegelikult on, ei võta mingit vastutust, siis ma ei teagi, millest siin rääkida saab...
Meie voodid on mingi max 1,5m üksteisest ning õõõõõõõõh.....
Suht lahe on öösel kuulda kommentaare a'la "mmmm.... pehme. Nice, very nice. Nii pehmed"
Ühesõnaga magama sain umbes pool viis hommikul, kui mitte hiljem. Üleval olin juba umbes üheksast või enne seda tsipa. Magamise teesklemine ei aita magada... ausalt.
Ma pean õhtuks endale kargud alla ajama alles, kuna hommik on üsna lebo. Samas teine toakaaslane pidi vist enamvähem selleks ajaks koolis olema, kui ma ärkasin. Päris vahva võib sellises olekus loengus kuulata.
Ja nad vaikselt vegeteerivad voodis edasi ja näevad vist endiselt õnnist und. Tore, et vähemalt kellelgi on hea olla.
Ma olen/olin/olen edasi üsna pahane.
Palun mine ära.
Aga täna öösel.........
Ma lähen varsti hulluks :)
Toanaabril olid kaks külalist. Muidu vahvad sellid, ainult et nad olid joonud ja üks neist kergesti ärrituv ning minu hinnangul agressiivsusele kalduv, ebameeldiv, häiriv ja ei kontrollinud mida ta suust välja ajab või mida ta teeb. Teine oli isegi üsna mõistlik.
Noh, nad siis lällasid ja laamendasid köögis (mul pole aimugi, mis seal toimus, lihtsalt järjepidev kolin ja hääl, nagu keegi loobiks toole laiali ja vahelduse mõttes vastu seina) ning karjumine.
Mingi hetk läks asi liiga kaugele ja see mõistlikul tüübil viskas kopa ette teise käitumine ning tahtis ära minna. Rõõmustasin, et saab puhkust, kui nad lõpuks kolmekesi ukse poole sammusid. Noh, seda ainult korraks. Varsti olid platsis tagasi, ainult et see lällav tüüp oli bussist maha jäänud ning otsustasid, et oleks hea mõte siia ööseks jääda. Nad ju "ei sega kedagi".
Ei sega kedagi in my ass......
Kui üks inimene ei suuda hoomata seda, et ta on praktiliselt kellegi kodus, ta on külaline võõraste inimeste keskel siis on tsipa midagi viltu. Kuid vähe sellest, kui ta ei suuda end normaalselt(või vähemalt arvestatavalt) üleval pidada (jah, saan aru, et ta oli joonud. Kuid joogine olek ei ole vabandus. Tea oma piire ja arvesta sellega, et sa ei ole Rooma keiser - sulle ei ole kõik lubatud) ning inimene, kelle vastutus see tegelikult on, ei võta mingit vastutust, siis ma ei teagi, millest siin rääkida saab...
Meie voodid on mingi max 1,5m üksteisest ning õõõõõõõõh.....
Suht lahe on öösel kuulda kommentaare a'la "mmmm.... pehme. Nice, very nice. Nii pehmed"
Ühesõnaga magama sain umbes pool viis hommikul, kui mitte hiljem. Üleval olin juba umbes üheksast või enne seda tsipa. Magamise teesklemine ei aita magada... ausalt.
Ma pean õhtuks endale kargud alla ajama alles, kuna hommik on üsna lebo. Samas teine toakaaslane pidi vist enamvähem selleks ajaks koolis olema, kui ma ärkasin. Päris vahva võib sellises olekus loengus kuulata.
Ja nad vaikselt vegeteerivad voodis edasi ja näevad vist endiselt õnnist und. Tore, et vähemalt kellelgi on hea olla.
Ma olen/olin/olen edasi üsna pahane.
Palun mine ära.
Comments
Post a Comment