Beeta emane.

See pilt kujutab umbes-täpselt seda asendit, milles ma pidin terve öö magama, kui Pireti juures kinuõhtul olin. Mugav?

Täna tuleb vist vähe mahukam sissekanne, kui eelmine kord.

Üks hommik äratas mind ema sellega et ta tuli muiates mu tuppa põu miskit täis. Tuli välja et see miski oli talleke kelle ta siis mu tuppa lahti lasi ja kes mu tuba uudistama asus. Armas :)
Reedel käisin Pireti juures kinuõhtul. Koosseis oli siis niisugune : Lia, Piret, Silja ja mina. Enne seda käisime Pireti ja Liaga poes. Algul Grossi, siis korra Pireti juurest läbi pangakaarti järele, siis Konsumisse ja siis uuesti tagasi Grossi. Vahepeal loopisime Babette teise korruse akent. Konsumis põrkasime kokku klassijuhatajaga. Natuke kummaline oli. Eriti kui arvesse võtta seda, et meil oli kord krõpse, komme, juua ja jäätist täis....ääreni :D Jutustasime seal siis natuke ning seejärel suundusime taas Pireti poole. Vahepeal oli meil "nolifer'i pidu".  Vabal ajal istume jutukas a kui kokku saame, siis igaüks istub oma toa nurgas ja vahib lage(ootasime Siljat). Aga ei, õnneks see möödus kiirest :) Kuna Piret nägi õhus mustasid täpikesi ( alguses arvasin et ta on midagi tarbinud) ja seejärel avastas neid ka Lia... kõige viimasena mina ka. Jee !
Kui Silja saabus algas filmimaraton pihta mida kaunistasid nilbed kommentaarid ja teemast mööda rääkimised, popkorni kärsatamine ja naermine jne. Magamaminek algas vast umbes veerand nelja paiku. Silja kukkus aga ülbama ja ütles, et tal vähe ruumi, et ma minema läheks. Solvukas. Läksin diivani peale. Selline kena nahk-puit diivan. Täpselt nii pikk, et kui ma seal selili olin, siis pea oli kaelast saati üle ääre ja jalad põlvedest. Allameetrimeeste diivan; kõhnadele inimestele. Ei leidnud mugavat asendit.. Mingi hetk tekkis kange pissihäda, suunudusin vetsu. Tagasi tulles leidsin ukse suletuna, õnneks vähemalt tekk oli mulle sinna ukse taha visatud. Läksin Pireti tuppa ( teised olid Teele toas) ning üritasin Pireti voodis sõba silmale saada. Suikusin juba vaikselt poolunes kui tuli sisse Piret : " Teele tuleb varsti koju" (Teele magas Pireti toas, meie Teele toas).
Seega pidin tagasi minema tuppa, kus mind kõik vihkasid.... -.-
Olin diivanil. Mõne hetke pärast saabus sõnum : "Käsk voodisse nussida! Sinu hoorad"
Olgem ausad, see sõnum ehmatas mind ära. Ma ei julgenud enam vaadatagi mis nuss seal voodis toimub ja see et kõik kolm mu hoorad on.... prrrr... ei meeldi mulle see mõte... Ma ju jätsin kupeldaja ameti aasta tagasi maha. Dis is minevik. Magasin siiski diivanil. Muidu arvatavasti mind enam ei oleks.
Hommikul kuue paiku ärkasin selle peale, et jube jahe oli. Suundusin salaretkele voodi ääremaile ning lasin teki rotti. ( Vahepeal oli mu kiisu tekk kadunud nagu tina tuhka, sest seda ei leidnud ma hommikulgi. Öö veetsin diivanil ilma teki, lina ja padjata. Vähemalt mingi laualina meetutav moodustis oli diivanil, arvatavasti tekiks? Aga see ei aidanud midagi) Vahepeal proovisin külili magada aga te vist isegi kujutate ette, mis asendis ma siis olla üritasin.
Ärkasin ema telefonikõne peale. Tuldi järgi. Ma ei kujuta ette mis nad öösel tegid, igatahes mu üks sokk oli kadunud hommikuks. Pidin kahe erinevaga tulema koju.

Ekstreemne pliks, nagu ma juba olen, võib ju vahel rattaga maantee peal driftida ja ekstreemsusi harrastada.
Veidi sain end korda tehtud kui juba pidin Liisuka juurde suunduma. Isa metsas  majandamas - Geete, kao rattaga. No tavai. Pole probleemi. Esimesed kaks meetrit, mille ma koduaias sooritasin lõppesid nii : mats ja maaühendus. Mugav rattalt mahatulek - kohe külili, ainult popkorn on puudu. Igatahes rattasõit möödus kenasti : jääl driftides, vastutuult jne jne. Kukkusin VAID 5 korda. :) Siis kiirelt riietevahetus Liisuka juures, lausa triiksärk ja lips (H) Suundusime Raplasse mängu piiluma. Peale seda Kõpsu sünnale. Kainekas. Aga nalja sai. Robert näiteks arvas et ta ei ole alfa isane :D Väljendas seda umbes nii :"V*ttu küll, ma olen pigem beeta emane"
Liisuga lasime kajakat. Pea ainult lõhkus nagu vabrikuvile.

Ärkasin Liisu juures selle peale, kui ta mindagi kummalist mu pea kohal sooritas. Äratus seegi. Ta vanaema sadas sisse jänkupoegadega . oikurja, kui nunnud nad on. Kodus moosisin ema ka ära " meil on nii suur aed ja süüa neile niiiii palju, vaata, sa niikuinii muru niita ei viitsi, nad teevad kohe puhta vuugi. Söövad suvel toidujääke nagu porgandisabad ja kapsalehed jne. Nii kasulik ju".. Jee, me võtame jänksi kui lumi lännu. :):):):)
Tagasiteel koju kukkusin umbes 6 korda. Vähe, ütleks selle kohta. Viimased 600 meetrit oli puhas jää, ei leinud ühtki kohta, kus oleks normaalne asfald või mõni krobelisem koht. Niikaua olin püsti, kui lenks otse oli. Katsetasin pidureid ka. Nii kui pidurdasin kiskus parema külje ette. Pidin sõitma ka vaid rööpas, muidu olin külili. Rööpad olid aga vahvasti terve tee ning mu teeotsast edasigi. Ning kuidas saab siis koju, kui rööpast välja ei saa. Ma kohe ütlen teile - vana hea "külili". Õnneks ei olnud pealtvaatajaid. Kukkusin külili kenasti, püsti ka ei saanud, nii libe oli. Seega tuli väheke roomata. Keset maanteed. Rattaga.

"Perse see roomamine, kõnnime!"
Koju tulles tegime pooleteisttunnise videokõne saksa sugulastega. Varsti üheseks saav onupoeg jättis heaga  roomamise faasi vahele ning hakkas kohe kõndima. Tubli poisu, eksole :) Tegelikult see skype on üks väga vahva ja asi. Ma saan laivis näha inimesi, kes asuvad ükskõik kus, kus on nett.


Väike külaskäik koduhoovis - külastasin kitsetallesid. Siis mängisid kass ja koer mulle modelli. :) Klõpsutasin aga siis avastasin, et usb juhe on jälle rändama läinud ... Kella keerati ka, jee. Nüüd õhtuti kauem valge. Me like it much much. Varsti lumi ka lännu tänu almighty sun ja siis on märksa rohkem võimalusi ning Otiveski tamm ja sild saavad uuesti mu sõbraks - ratas samuti. Täna ta veel ei olnud, perutas palju -.-


 Ei tea millal järgmine sissekanne tuleb, võib tulla täna, võib homme. Kui ei ole aega siis vb isegi ülehomme. Seniks aga...

Adios amigos ja muud tegelased.
      -teie Geete