Käsitöö kehahooldus // Signe Seebid

Võib-olla veel keegi mäletab, kuidas kirjutasin Pahkla-Angerja külapäevadest. Kui mälu veab alt, siis saab sellest lugeda SIIT.

Seal oli ka väike laat, kus müüdi käsitööd. Seal oli nii korve kui puidutööd, kaltsuvaipasid ja ehteid... Kuid mulle jäi silma üks rõõmus tädike, kelle laud oli kaetud igasuguste uhkete ja värviliste topside ning karpidega. Peale mõningat jutuajamist selgus, et ta müüb Signe Seebid tooteid ning neid valmistatakse käsitsi erinevatest looduslikest koostisosadest. Valikus oli seepe, kreeme, õlisid, vannipalle- ja soola, maske, kehakoorijaid ja palju muud.

Ma armusin kohemaid ära. Tooted ei olnud mitte ainult ilusast ja stiilselt pakendatud, vaid kõik lõhnas imehästi ning mis eriti tore - nende valmistamisel ei kasutata keemiat, vaid looduslikke koostisos.

Naisterahvas, kes leti taga majandas, andis põhjaliku ülevaate toodetest. Katsetada sain kahte või kolme toodet, millest hetkel nimetada oskan näovõiet härradele ning kaitsvat kätevõiet. Mõlemad lõhnasid sarnaselt - tsitruseliselt ning väga värskelt. Kuigi too näovõie on mõeldud näol kasutamiseks, nagu nimigi ütleb, siis mina panin seda kätele. Üritusele läksin karedate kätega, mis kohati isegi ketendasid. Ühele käele sain toda näovõiet ning teisele kätevõiet ning sellest ühest korrast piisas mitme päeva tarvis. Need olid küll üsna või sarnased tooted, kuid väga kerged ning imendusid kiiresti sisse. Lõhn oli mõlemal mõnusalt tugev ning meeldiv, käed ei tundunud üldse rasvased ning olid siidpehmed. Ma olin kohe müüdud. Kuid kuna ma sularaha kaasa ei mõistnud võtta, siis ma ainult vaatasin ning kurvastasin.

Proua soovitas mulle surnumereseepi, mis on valmistatud surnumere soolast, oliiviõlist, kookospähkli rasvast, palmirasvast, rapsiseemne õlist, riitsinusõlist, lavendli eeterlikust õlist, palmroosa eeterlikust õlist, roosast ning mustast savist.
Mul on juba palju aastaid olnud probleeme näonahaga, mis järjepidevalt jonnib ja vimkasid viskab. Punnid on juba mu näo loomulik osa ja nahk on kohati äärmiselt kuiv, kuid T-piirkond on väga rasune.
Tegin emalt veidi laenu ning selle seebi ma koju ka tõin.

Harva juhtub nii, et mõni näohooldustoode mulle tõeliselt meeldib. Sellega aga täpselt nii ongi. Ma ei oodanud kiiresti suuri muutusi, lihtsalt lootsin, et asi toimib. Ja tõepoolest toimis. Paari päevaga olid näolt kadunud suuremad põletikulised punnid ning nädala pärast oli mu näonahk nii heas seisus, et oli selline viimati vist 12-aastaselt. Muidugi suutsin selle ka üks hetk maale unustada ning tundsin sellest väga puudust.

Pesemise ajal näonahk võib kergelt kipitada, eriti kui enne teha pattu ning punne näppida. Seda tõenäoliselt seepärast, et sool haava peal ongi pisut valus. Kuid peale veega loputamist on väga värske olla. Kui soovin nägu koorida, hõõrun seebiga nägu. Peale mõnda kasutuskorda muutub seep krobelisemaks ning soola tükid koorivad nahka väga edukalt. Vahel tahaks nägu lihtsalt kergelt loputada, siis lihtsalt hõõrun seepi käte vahel ning seebivahuga pesen nägu. 

Tavaliselt, kui pesen seebiga nägu, pean seda hiljem kindlasti kreemitama. Nahk lihtsalt kisub ning on ebamugav. Kuid enamus korrad peale surnumereseebiga pesemist pole tundnud vajadust kreemi peale panna. Nahk on lihtsalt pehme ning niisutatud. Seda ilmselt seepärast, et seep sisaldab terve hulga erinevaid õlisid.
Samuti aitab see seep rasust näonahka kontrolli all hoida ning peale pesu püsib nägu üsna kaua värske, puhas ja üleliigsest rasust vaba.