Midagi roosilist

Olen maal kasvanud ning lapsena sai pidevalt lilli koju toodud. Siiani hea meelega korjan kodus vaasid täis. Kuid linnas seda võimalust just eriti sageli ei avane, kui just ei taha mõne toreda tädikese peenart tühjaks korjata. Maal on juba pea igas toas vaas lilledega, see annab nii palju värskust ja elu toale juurde. Kuid seekord tuli tiba teine mõte, kuna ema parasjagu lõikas roosidelt närtsinud õisi.

Kuna emal on terve rida erinevaid roose, siis lõikasin mõne õie. Kapil seisis üks ümmargune klaasist vaas, milles juba aastaid olid sinised kivikesed ning paar valget õit. Noh, ühesõnaga nägin ja võtsin. Tegin vaasi tühjaks, täitsin ca 1/4 leige veega ning lisasin pisut Sprite karastusjooki. See roosidele meeldib.

Leidsin aiamaalt ka lihtsat kipslille, nii valget kui roosat ning näpistasin paar õiekobarat, mille lisasin hiljem roosiõite vahele.

Kõige keskele jätsin pisut ruumi väikese teeküünla jaoks, mis kenasti pinnal püsib. Kuna paar roosi olid tugeva lõhnaga, siis peale armsa kaunistuse ja küünlakuma pakkus see veel mõnusat roosilõhna.