Tulen mina töölt koju ja mõtlen, kui kole koht see maailm ikka on, eksole. Ma pidin täna saama puhkepäeva, aga eile õhtul suhteliselt hilja helistati ja öeldi, et mind on kohe jubedasti vaja sinna. No hea küll noh, "ei" ma ka ju eriti hästi öelda ei oska.
Siis rääkisin pisut mammaga juttu ja mängisin kassiga. Tuju kohe parem.
Teen siis internetituurid ära ja päev ongi õnnestunud kohe.
Klassijuhataja saatis kirja, mis tegi olemise kohe palju paremaks.

Igatahes, kui enne arvasin, et hakkan kahes kohas vahetustega tööl käima, siis eilne ärkveloldud öö ning ajuderagistamine kandis tulemust, ning loobusin ühest kohast. Neil on päris palju siseprobleeme, mis hea maine ja hästi kuvatud imidži tagant välja ei paistagi. Seal on tegelikult imetoredad tüdrukud, kuid gruusia resto on selline... teistsugune :) Kunagu ehk muljetan rohkem.

Keegi lennukaaslastest oli video ka lennulehele riputanud ja siis oli küll juba väga hea olla. See oli nii südamlik ja armas. Igatsus tuleb kohe peale täitsa.

Ja siis tagatipuks võitis Eesti kossumängu ka.

Kokkuvõttes täitsa hea päev ju isegi.
Ainult, et kõik plaanid, mis ma tänaseks, kui VABAKS päevaks tegin, läksid vett vedama. Ei teagi millal nüüd koju saan.
Aga praegast kõik.

-Geete

Comments

Popular Posts