ahjaa

Noh, nagu mul ikka kombeks, unustan pool juttu ära.

Linna peal jalutades on tavaliselt klapid peas ja volüüm põhjas, sest nii on kõige parem. Tihtipeale aga unustan iseend ning hakkan kaasa laulma. Paraku, kui muusika mängib kõvasti ja klapid on head, siis iseenda häält ei kuule ja ei taju, kas üldse häält suust välja tuleb. Tegelikkuses tuleb ja oi, kuidas veel. Paar korda on juba inimesed mind vaadanud, nagu mul oleks kaasa sündinud ajuvigastus.
Või siis täna peale tööd, kus korralikku sooja toitu sööma peab, läksin mäkki, et natuke rämpsu peale süüa. Ei viitsinud seal kaua istuda ja hakkasin kokaga kodu poole jalutama.
Aga noh, kes kokat on joonud, siis teab, et see mis läheb sisse, tuleb ka välja. Ehk siis koka ajab natuke nagu krooksuma, isegi kui kõigest väest üritad seda tungi alla suruda. Aga kuna mul olid klapid peas, siis oli hea, vähemalt ma ise ei kuulnud!! Aga naine, kes minust meeter-kaks eespool käis, sai küll toreda elamuse osaliseks. Mul pole aimugi, kuidas see kõlada võis. Oletama ei julge hakatagi.....