Parem armastada ja kaotada, kui üldse mitte armastada

Hea mõttetera, eksju ? Aga kuidas see seostub teemaga ? Ei seostugi, kuigi eluga just täpselt sama palju kui õhku, mida hingan.

Silmad on megarasked, aga eks ma siiski kriban enda rõõmuks teile midagi :D

Nagu ammu lubatud aga siiski tegemata jäetud, panen ma praegu oma kokakunsti suursaavutused siia.

Mis siis veel hea rääkida... Kooliga sai ühele poole, neljapäev oli tore päev. Peale kooli suundusin Veskisse, mõtlesin et tiksun üksi ja võtan aega endale, ehk kriban paar riimivormis vaimusünnitist ka paberile. Marsisin rõõmsa näoga sisse, teretasin ja naeratasin. Ladusin koti laua peale ja kukkusin koti põhjast rahakotti koukima. Rõõmsameelne viiekümnendates naine, mõlemas käes porgandiämber, tuli juttu tegema.
Meie dialoog nägi välja umbes selline.
-Tere!
-Tere.
-Tore, et sa tulid..
(naeratasin selle peale).
Vii oma kott sinna taha ruumi, pane laua peale
-Eee...kas ma siia ei tohiks jätta?
-Parem oleks, kui sa selle sinna viiksid. Või tahad kaasa võtta?
-Ma jätaks siia...
-Ah, vii ikka sinna taha. Siis lähme koos alla, ma ootan
-Ahah... aga kuhu minek üldse?
-Alla lähme ikka
(kohmetunult seisin ja vaatasin talle otsa)
Oota, kas sa ei tulnudki mind asendama?
-Ei..
-Ah, no siis pole midagi. Muidu baaridaami ei ole veel, viieteist minuti pärast avatakse.

Naersime veel mõne hetke, vahetasime veel paar sõna, vabandasin ja lahkusin sündmuspaigalt.
Sõin hoopis bussikas, seal mõelda ei saanud, kõrva ääres trimmerdati. Läksin jalgsi koju.

Tänasest siis niipalju.... mataga sain vist ka ühele poole. Vähemalt osa sellest sai korda. Hakkasin taaskord pärast poeretke jala kodu poole kõmpima. Käes oli suurepärane raamat "Rändan üksi", autoriks Mats Traat, ning jube aeglaselt käisin. Raamat oli käes lahti, igas bussipaviljonis istusin ja lugesin. Vahepeal oli nii põnev, et avastasin end seismast.
Ma ei tea, kas ma olen ainuke inimene, aga igatahes, kui ma leian asfald tee peal sellise koha, kus pigi on paljuks läinud ja see päikese käes on mõnusalt pehmeks sulanud, siis ma pean võimalikult suure ala ära märgistama. Kõik kohad olid mu jalajälgi täis. Ise olin oma kunstiteose üle ääretult uhke.
Pahklasse jõudes sõitis mööda Krissu, kõrval istus Raimo. Korjasid mu peale ning sõit algas hoopis vastassuunda. Jube kõhe oli, mõtlesin, et kuhu metsa nad mu nüüd viivad. Ok ok, joke. Krissu on mu vend, kes veel ei tea. Käisime kiirelt poes. Seal toimus ka üks vahva dialoog.

Krissu - mis jäätist tahad?
Ma - ei taha jäätist.
-mis jäätist tahad?
-ei tahagi
-a mis jäätist sa siis tahad?
-ei taha
- a mis jäätise ma sulle siis võtan
-karamelli!

...ilmselgelt karamelli.

Siis suundusime koju ja algas puutöö. Pooleseitsme aegu õhtul vist lõpetasime.
Ma isegi ei tea täpselt millest, aga millegist olen ma ääretult väsinud.
Andres ( ta ei ole ka mingi pedofiil, kes mind vastassuunda sõidutama hakkab, ta on samuti mu vend) kutsus Pariisi (küla Kadrina lähedal?) istuma, grillima, chillima, kala püüdma. Timo ( vendade sõber) isa suvekodu seal. Halva ilma tõttu jäi see tripp siiski tegemata. Viimasel ajal eriti on nad hakanud mind kaasama oma tegevustesse ja sõprusringkonda. Liigutav kuidagi :)

Okei, ma kobin magama. Väsinuuuud...

Adios amigos ja muud tegelased
     -teie Geete

Ahjuvormi kõige parem osa, köögivilja - hakkliha - šampinjoni segu

Lõppvaatus külgvaates

Ahjuvormi põhi

Suu ka ikka magusaks. Rabarberi-sinika kissell (kaks maasikat eksisid ka kogemata sinna)

like it :3

murulaugu toorjuustu salat. nomnomnom

taldrikul nägi see seesugune välja, oleks võinud loomulikult vähe viisakamalt organiseerida, aga kus sa sellega

:)

Ahjuvormi kate - suvikõrvitsa ja kartuli viilud ( hiljem lisandus juustu mix)

siin see ongi - JA AHJU !