New Post

Tere. Midagi huvitavat siit ei tule, lihtsalt annan teada, et olen veel elus.
Reaalainete-ajuhiiglane nagu ma juba olen, käisin täna matemaatikat tegemas. Ei läinud just kõige toredamini ma arvan, igatahes ei osanud küll eriti. Luuletasin oma teemat natuke kokku. Ei osanud ka kindlasti selle pärast, et ma hoopis teiseks teemaks õppisin :) Füüsikasse ma täna ei lähe, muidu peaksin jala koju minema, jõuan asjadega kenasti valmis. Ahjaa, peaks vist ka mainima, et olen Pireti juures praegu. Igatahes, füüsikast siis niipalju et kaks asja vaja veel teha, KT teen homme ja laboratoorse töö kohta ma ei oska öelda. Niikuinii ei oska. aga eks teha tuleb.
Aga, vähemalt andis ema mulle muud mõtlemisainet, et kooliasjad peast välja taguda. Tal on täna pikk tööpäev, mingi koosolek on. Ja seepärast pean mina täna kodus süüa tegema. Seda juhtub harva, et meie pere kokanduseriala tiitel antakse terveks söögikorraks minu kätte ja köök on vaid minu päralt. Seega proovin sellest viimast võtta(meeldib süüa teha, improviseerida). Peale matat kihutasin kohe poodi, ostsin kollaseid ja punaseid paprikaid, šampinjone, suvikõrvitsat, riivjuustu... Koguaeg oli silme ees mu külmkapi sisu, mida läheb tarvis ja mis on puudu. Asja juures on kõige huvitavam see, et ma isegi ei tea mida süüa teen, aga tean täpselt, mida vaja on. (Y)
Täna peaks mu käte all siis valmima hakkliha-köögivilja ahjuvorm juustu ja šampinjonidega. Aga mul pole aimu ka, kuidas see valmib ja mis sinna sisse veel peaks minema. Mul lihtsalt tuli selline mõte :) Sinna kõrvale kavatsen teha veel rabarberikiselli. Damn... see tähendab ju seda, et enne kojuminekut tuleb poest veel kiirelt kohupiima osta. See läks täitsa meelest. Peaks koort ka vist ostma.
Ma räägin noh, kui mulle antakse köök, siis ma lähen ekstaasi.
Eriti on hoogu mulle andnud see et... elas kord üks... ok ok, nii kaugelt see jutt ei hakka.. Igatahes, mulle meeldib teha vürtsikaid ja maitsestatud toite. Ükskord kuulsin emalt, et isa oli mu praekartulite järgi küsinud. Ja kui neid tegin, olid need kiired otsa saama. Ükspäev tegi ema ühte makaronirooga, mis oli ka veidi teistsugune tema tavapärasest viisist. Õhtul, kui isa töölt tuli, küsis ema, et kas ta soendab talle kartulit ka. Isa oli selle peale vastanud midagi sellist " Mis sa topid mulle neid kartuleid, see Geete tehtud makaroni toit on palju parem."
(H)(H)
Varem ütles ta, et kui ma süüa teen on pliidi peal huumusekiht, nüüd seda juttu vist enam pole :P

Igatahes, ma küll ei tea mis mu kavatsustest ja plaanidest välja kukub, aga nagu mul tavaks on, valmib paralleelselt toiduga ka fotoshuuuut. Hiljem saate siis mu ebaõnnestumiste üle naerda :) Või siis õnnestumiste.

Jällegi, seda postitust ma piltidega ei kaunista, kuna ei taha oma pahna Pireti arvutisse salvestada.
Õhtuks on oodata uut postitust. Seniks aga mõnusat päeva ja vahvaid tegemisi.
Adios amigos ja muud tegelased.
       -teie Geete

Comments

Popular Posts