Õnn tuli õuele

Ma peaksin praegu õppima, aga selle vältimiseks otsustasin hoopis blogida.

Nüüd võib vist põgusalt rääkida nendest muutustest, mida varem juba maininud olen.
25.veebruaril oli minu esimene ametlik tööpäev uues firmas.
Ega ma ikka aegajalt mõtlesin ja unistasin, et saaks juba töö, kus end paar päeva nädalas ribadeks ei rebi(olenevalt muidugi päevast, aga kui nädala lõpus on rohkem aega tööl käia ja siis käib väljas ka rohkem inimesi, siis võib teha omad järeldused). Viimati kui sõbrapäeval üksi tööl olin, siis peaaegu järgmine hommik enam voodist välja ei saanudki. Oh, olin ma noorem, jaksasin rohkem....
Nüüd aga pakuti poole kohaga kontoritööd, mille ületunde saab ka kodus teha ning kus on mõistlikud töötunnid. Palk on ka täitsa kobe ning plusse on veel terve rida.
Naljakas, eks ma vahetevahel küll viskasin pilgu peale töökuulutustele ja ilastasin neid vaadates, aga ega ma ise suurt midagi peale seda küll peale ei hakanud. Esiti juba seepärast, et kuna pulmad on tulekud, ei tahtnud hakata riskima üldse tööst ilma jäämisega.
Aga siis tuli õnn iseenesest mu õuele.

Ja nõnda saigi klienditeenindajast üleöö kontorirott

Nüüd tuleb kõigest töö korralikult ära õppida ja teha ning koolis häid tulemusi saada ja pulmi planeerida ja....