Peast rase

Kihlusime täpselt kuu ja kaks päeva tagasi. Nüüd, kui eksamid läbi, siis on olnud aega tegeleda pulmade planeerimisega. Ma võibolla võtan seda tsipa liiga tõsiselt, aga kuna see on once in a lifetime sündmus, siis mina igatahes sooviks, et arvesse võttes vahendeid, oleks see päev ligilähedane ideaalsele.

Olen vaatanud oma lühikese eluaja jooksul terve portsu filme, kus pruudid enne pulmi ringi jooksevad nagu peata kanad, nutavad ja peaaegu mõtlevad altari ette üldse ilmuda. Seda viimast mul plaanis ei ole, aga juba praegu on tunne, et hakkan varsti ära kruttima.
Näiteks mitu päeva järjest olen suurema osa päevast internetist otsinud pulmade planeerimise ABC-d, nippe, ise tehtavaid asju, kutsete kujundust, kaunistusi ja palju muud. Eile istusin voodil ja vaatasin netis ringi, kass magas voodi jalutsis. Tahtsin alla minna ja vaatasin kassile silma sisse ning ütlesin :"Ma käin kiiresti all ära, tulen kohe tagasi. Sa ole nii kaua siin" ja reaalselt ootasin, et ta saaks aru...ja vastaks.

I'm normal. Completely normal