Natukene eidejuttu

Avastasin ükspäev, et õige aeg oleks alustada väikese elustiili muutusega, et end paremasse vormi pulmade ajaks saada. Ei mingeid dieete ega marutreeningut, lihtsalt palju vett ning puu- ja köögivilju, natuke liigutamist ka ei tapaks. Ütleme nii, et alguse kohta läheb täitsa hästi iseenesest. Üldiselt.
Täna tegin näiteks suure koogi rosinate, pirnide ja mustikatega ja muidugi olin väga rõõmus, sest see maitses nii hästi, eriti kui peale kondentspiima panin.
Ja siis muidugi samal ajal ka vaatasin, kuidas kõik teised suure hurraaga tublilt kaalu kaotavad ja trenni teevad nii, et lausa rasva higinäärmetest välja pressivad.

Ja kuidas mina siis rahuliku südamega saan kooki süüa samal ajal kui ma peaksin heade eesmärkide nimel sama tegema?
Aga vot, ei tee raisk. Ma nukrutsen ja jätan koogi söömata ja trenni ka ei tee. Ja hiljem lähen ikka ja söön selle koogi ära.



Aga ausalt, mul on üsna mõjuv põhjus. Ma kohe näitan. 

Ma sõin üksi kolm tükki kooki ära.