Ma nii väga üritasin vaiki olla, ausalt. Aga lihtsalt enam ei suuda. See teema on nii kohutavalt läbi leierdatud, maha materdatud (väga koledalt muideks) ja viha õhutav.
Jah... teemaks on tõesti sooneutraalne kooseluseadus.
Ma kohe päris ausalt üritasin vältida sellest kirjutamist. Vahetevahel olen mõne lähedasega sellest küll rääkinud, kuid nimme blogisse sellest juttu ei teinud. Aga enam ei saa vait olla. Mitte, et mu väljaütlemised annaksid mingi panuse kogu loole, lihtsalt oleks lõpuks tore see välja saada. Lausa füüsiliselt hakkas paha lugedes kõike seda, mis praegu toimub.
Üritan väljendada erapooletut suhtumist sooneutraalse kooseluseaduse osas ning oma arvamust asjasse mitte segada. Ma ei anna pead, et see hästi välja tuleb. Lihtsalt mõlemas leeris otsitakse tiku ja tulega argumente, millest päris paljud on nii rumalad, et lugedes IQ langeb. Pahaseks teeb kohe! Mitte, et see teema otseselt mind puudutaks. Aga et kaks heterot lähevad selle teema pärast nii tuliselt vastuollu ja ähvardavad teineteist ära tappa. Ja mille pärast? Selle pärast, et üks homo, keda nad ei tea, teeb suletud uste taga omi asju ning lõpuks arvab, et tahaks ka nagu seaduslikult olla inimesega, keda ta armastab ning kes teda armastab, nagu seda teevad heterod. Kas pole mitte kummaline?
Kogu selle draama ja traagika õhutamisel mängis suurt rolli see ahvikiirus ja valed vahendid, millega seadus läbi suruti (praeguseks hetkeks on juba seadus vastu võetud). Kuidagi loogilisena tundub, et kui meile mitmest suust korraga lauldakse demokraatliku vabariigi laulu ning ühtäkki ei küsi keegi sellelt demokraatliku vabariigi kodanikult, mida tema parasjagu asjast arvab, tekib sellest üsna suur jama. Oleks olnud küsimus siis mõnes muus ning iseenesest mõistetavas asjas, nagu alkoholijoobes auto juhtimine või muu säärane. Kuid oli küsimus hoopis milleski muus, milleks meie ühiskond kahjuks või õnneks tegelikult veel valmis ei ole. Avalikkus ei suhtunud ju sellesse üksmeelselt ega ka rahulikult. Tekkisid suured arusaamatused. Ja seda mitte niivõrd homovastasuse pärast, vaid selle peale sundimise pärast. Kui ühiskonnale antakse aega, et lasta asjal settida ning siis hiljem mõelda sellisele sammule, oleks tulemus olnud ilmselt teistsugune. Läbisurujad rõhutavad tolerantsusele ja sallivusele, kuigi just nende vale lähenemine (tahtlik või mitte) on toonud esile täpselt vastupidise reaktsiooni. Tolerantsust ei mõõdeta ometigi ju seaduseridadega vaid sellega, kuidas reaalselt suhtutakse ühiskonnas erinevatesse inimgruppidesse. See, et Eesti sa ka eeskujulikult selle pügalakese kirja, mida EU taga ajas, ei ütle midagi selle kohta, mis reaalselt toimub.
Võibolla mõni küsib selle peale, et kuidas see siis on erinev mõnest muust suvalisest seadusest.
Näiteks kui roolijoomarlust piirata üritav seadus näeb ette teatud promilli, millega enam ei tohi rooli istuda, siis see puudutab peaasjalikult siiski neid isikuid, kes peale pudelit õltsi ikka ilgelt tahaks sõitma minna.
Sooneutraalne kooseluseadus puudutab kahte samasoolist, kes soovivad oma kooselu seaduslikult registreerida. Kuid....
Kui 2009 aasta novembris vastu võetud ning 2010 aasta juulis jõustunud perekonnaseaduse kõige esimese peatüki esimese paragrahvi esimene punkt nägi ette, et abielu sõlmitakse mehe ning naise vahel JA teise peatüki kümnenda paragrahvi esimene punkt oli, et abielu on tühine, kui abielus on samast soost isikud, siis sisuliselt tänaseks päevaks on perekonna tähendus ümbersõnastatud.
Ja see ei ole kõigest pisike sisumuudatus seadusepaberil. See tähendab ka seda, koolides varsti pole enam heaks tavaks õpetada perekonnast, kui sellisest.
Homoseksuaalsust tahetakse muuta ühiskonna normiks, et see oleks aktsepteeritavam ja sellega kaasneb vastava sisuga propaganda... sest kuidas muud moodi see juhtuda saaks. Kuid kui demokraatlikus vabariigis (*khm..*) on läbi surutud sooneutraalne seadus ja sellega on kaasnenud väga suur pahameel, siis võib ju arvata, mis reaktsioon saab olema sellise propaganda puhul.
Ja mis puhul see kiirkorras välja kuulutati? Minu teada tehakse asju kiirkorras sõjaolukorra puhul. (Seadus peaks kehtima hakkama 2016.aastal)
(Siit edasi pole ma enam paraku väga erapooletu)
Samas kui sooneutraalse seaduse vastased toovad ainsaks (õigeks) toimiva perekonna näiteks traditsioonilise perekonna
siis küsiks mina selle peale, kas üksikema lastega on traditsiooniline perekond? Kas üksikisa lastega on traditsiooniline perekond? Kas füüsiliselt, vaimselt või/ja isegi seksuaalselt väärkoheldud lastega perekond on traditsiooniline, kui neil on EMA ja ISA? Kas siis laste väärkohtlemine on traditsiooniks?
Tähelepanu juhitakse sellele, mis ometi saab siis, kui lapsel on kaks issit. Kuidas ta siis ometi koolis seda eakaaslastele seletab? Eelkõige peaks rõhk siiski olema sellel, kas laste eest hoolitsetakse ja kas neile tagatakse turvaline keskkond. Mille poolest on kaks head ema halvem kui agressiivsed eri soost vanemad? Ei ole OK kui lapsel on vanemate osas teistsugune seletus, aga samas on okei, kui laps tuleb kooli sinikatega või ei ilmu üldse enam kooli?
Tuleks rohkem energiat panna sinna, kus tõepoolest probleem on. Kui laste tulevikku peetaks oluliseks, siis reaalselt tegeletaks sääraste küsimustega rohkem.
Traditsioonide säilitamises pole midagi halba. See on üks suurepärane ja tänuväärt tegevus. Omal ajal nägid vaeva meie oma Kreutzwald ja Hurt. Kuid seda on tänuväärne teha sinnamaani, kuni seda ei tehta teiste arvelt ega silmakirjalikult.
Samuti seisukoht, et abielu ja seaduslik kooselu on neile, kes suudavad sugu jätkata, on üsna absurdne. Kas Eesti Vabariigis on seadus, mis keelab viljatutel abiellumast? Aga üle keskealistel inimestel? Raskelt ülekaalulistel või anoreksia haigetel naistel? (Padjom siis seadusi muutma, et kooselu oleks võimalik vaid neile, kes on nooremapoolsed erinevast soost hea tervise juures olevad fertiilsed inimesed)
Ja sealt edasi.... homoseksuaalsus vähendab iivet.
Seda ma isegi ei oska seda kommenteerida. Keegi võiks mulle lihtsalt seletada, kuidas see võimalik on.
Väide, et homoseksuaalsus on sama mis pedofiilia ja zoofiilia (jms)
Ei.. lihtsalt ei. Homoseksuaalsus toimub kahe osapoole vabatahtlikkuse alusel. Teised kaks EI OLE mõlema poole vabatahtlikkuse alusel toimuv suhe või akt.
Samuti lugesin mitmetest kohtadest välja arvamuse, et homoseksuaalsus pidavat heterod samuti homodeks muutma ning sooneutraalse kooseluseaduse jõustumine annab sellele kõvasti hoogu juurde. Vot seda ma sooviksin kohe oma silmaga näha. Varjatud eluga homod tulevad vast tõepoolest lõpuks kapist välja, kuid egas nad siis enne ka nii väga heterod ei olnud. Ja ütlus, et 'mis pole keelatud, on lubatud' vast selle puhul ei kehti. See on siiski natuke midagi muud, kui avalikus kohas joomine.
Mina näiteks täna hommikul ärgates end rohkem geina ei tundnud, kui eile, ometigi teadsin, et nii või teisiti see seadus läbi surutakse.
Ja veel millise järjekindluse, agressiivsuse ja ainuõigusega kohati absurdseid arvamusi läbi surutakse.
Väike näide Eesti blogimaastikul tuntud Mallukalt.
Ega Mallukas isegi eriti viisakat juttu eelnevas homoteemalises postituses ei ajanud, kuid see eakam naissoost Maaülikooli dotsent (!) on ikka omaette klass.
"Mind hirmutavad inimesed, kes enda arvates valdavad tõe monopoli" - Andrus Vaarik
Jah... teemaks on tõesti sooneutraalne kooseluseadus.
Ma kohe päris ausalt üritasin vältida sellest kirjutamist. Vahetevahel olen mõne lähedasega sellest küll rääkinud, kuid nimme blogisse sellest juttu ei teinud. Aga enam ei saa vait olla. Mitte, et mu väljaütlemised annaksid mingi panuse kogu loole, lihtsalt oleks lõpuks tore see välja saada. Lausa füüsiliselt hakkas paha lugedes kõike seda, mis praegu toimub.
Üritan väljendada erapooletut suhtumist sooneutraalse kooseluseaduse osas ning oma arvamust asjasse mitte segada. Ma ei anna pead, et see hästi välja tuleb. Lihtsalt mõlemas leeris otsitakse tiku ja tulega argumente, millest päris paljud on nii rumalad, et lugedes IQ langeb. Pahaseks teeb kohe! Mitte, et see teema otseselt mind puudutaks. Aga et kaks heterot lähevad selle teema pärast nii tuliselt vastuollu ja ähvardavad teineteist ära tappa. Ja mille pärast? Selle pärast, et üks homo, keda nad ei tea, teeb suletud uste taga omi asju ning lõpuks arvab, et tahaks ka nagu seaduslikult olla inimesega, keda ta armastab ning kes teda armastab, nagu seda teevad heterod. Kas pole mitte kummaline?
Kogu selle draama ja traagika õhutamisel mängis suurt rolli see ahvikiirus ja valed vahendid, millega seadus läbi suruti (praeguseks hetkeks on juba seadus vastu võetud). Kuidagi loogilisena tundub, et kui meile mitmest suust korraga lauldakse demokraatliku vabariigi laulu ning ühtäkki ei küsi keegi sellelt demokraatliku vabariigi kodanikult, mida tema parasjagu asjast arvab, tekib sellest üsna suur jama. Oleks olnud küsimus siis mõnes muus ning iseenesest mõistetavas asjas, nagu alkoholijoobes auto juhtimine või muu säärane. Kuid oli küsimus hoopis milleski muus, milleks meie ühiskond kahjuks või õnneks tegelikult veel valmis ei ole. Avalikkus ei suhtunud ju sellesse üksmeelselt ega ka rahulikult. Tekkisid suured arusaamatused. Ja seda mitte niivõrd homovastasuse pärast, vaid selle peale sundimise pärast. Kui ühiskonnale antakse aega, et lasta asjal settida ning siis hiljem mõelda sellisele sammule, oleks tulemus olnud ilmselt teistsugune. Läbisurujad rõhutavad tolerantsusele ja sallivusele, kuigi just nende vale lähenemine (tahtlik või mitte) on toonud esile täpselt vastupidise reaktsiooni. Tolerantsust ei mõõdeta ometigi ju seaduseridadega vaid sellega, kuidas reaalselt suhtutakse ühiskonnas erinevatesse inimgruppidesse. See, et Eesti sa ka eeskujulikult selle pügalakese kirja, mida EU taga ajas, ei ütle midagi selle kohta, mis reaalselt toimub.
Võibolla mõni küsib selle peale, et kuidas see siis on erinev mõnest muust suvalisest seadusest.
Näiteks kui roolijoomarlust piirata üritav seadus näeb ette teatud promilli, millega enam ei tohi rooli istuda, siis see puudutab peaasjalikult siiski neid isikuid, kes peale pudelit õltsi ikka ilgelt tahaks sõitma minna.
Sooneutraalne kooseluseadus puudutab kahte samasoolist, kes soovivad oma kooselu seaduslikult registreerida. Kuid....
Kui 2009 aasta novembris vastu võetud ning 2010 aasta juulis jõustunud perekonnaseaduse kõige esimese peatüki esimese paragrahvi esimene punkt nägi ette, et abielu sõlmitakse mehe ning naise vahel JA teise peatüki kümnenda paragrahvi esimene punkt oli, et abielu on tühine, kui abielus on samast soost isikud, siis sisuliselt tänaseks päevaks on perekonna tähendus ümbersõnastatud.
Ja see ei ole kõigest pisike sisumuudatus seadusepaberil. See tähendab ka seda, koolides varsti pole enam heaks tavaks õpetada perekonnast, kui sellisest.
Homoseksuaalsust tahetakse muuta ühiskonna normiks, et see oleks aktsepteeritavam ja sellega kaasneb vastava sisuga propaganda... sest kuidas muud moodi see juhtuda saaks. Kuid kui demokraatlikus vabariigis (*khm..*) on läbi surutud sooneutraalne seadus ja sellega on kaasnenud väga suur pahameel, siis võib ju arvata, mis reaktsioon saab olema sellise propaganda puhul.
Ja mis puhul see kiirkorras välja kuulutati? Minu teada tehakse asju kiirkorras sõjaolukorra puhul. (Seadus peaks kehtima hakkama 2016.aastal)
(Siit edasi pole ma enam paraku väga erapooletu)
Samas kui sooneutraalse seaduse vastased toovad ainsaks (õigeks) toimiva perekonna näiteks traditsioonilise perekonna
siis küsiks mina selle peale, kas üksikema lastega on traditsiooniline perekond? Kas üksikisa lastega on traditsiooniline perekond? Kas füüsiliselt, vaimselt või/ja isegi seksuaalselt väärkoheldud lastega perekond on traditsiooniline, kui neil on EMA ja ISA? Kas siis laste väärkohtlemine on traditsiooniks?
Tähelepanu juhitakse sellele, mis ometi saab siis, kui lapsel on kaks issit. Kuidas ta siis ometi koolis seda eakaaslastele seletab? Eelkõige peaks rõhk siiski olema sellel, kas laste eest hoolitsetakse ja kas neile tagatakse turvaline keskkond. Mille poolest on kaks head ema halvem kui agressiivsed eri soost vanemad? Ei ole OK kui lapsel on vanemate osas teistsugune seletus, aga samas on okei, kui laps tuleb kooli sinikatega või ei ilmu üldse enam kooli?
Tuleks rohkem energiat panna sinna, kus tõepoolest probleem on. Kui laste tulevikku peetaks oluliseks, siis reaalselt tegeletaks sääraste küsimustega rohkem.
Traditsioonide säilitamises pole midagi halba. See on üks suurepärane ja tänuväärt tegevus. Omal ajal nägid vaeva meie oma Kreutzwald ja Hurt. Kuid seda on tänuväärne teha sinnamaani, kuni seda ei tehta teiste arvelt ega silmakirjalikult.
Samuti seisukoht, et abielu ja seaduslik kooselu on neile, kes suudavad sugu jätkata, on üsna absurdne. Kas Eesti Vabariigis on seadus, mis keelab viljatutel abiellumast? Aga üle keskealistel inimestel? Raskelt ülekaalulistel või anoreksia haigetel naistel? (Padjom siis seadusi muutma, et kooselu oleks võimalik vaid neile, kes on nooremapoolsed erinevast soost hea tervise juures olevad fertiilsed inimesed)
Ja sealt edasi.... homoseksuaalsus vähendab iivet.
Seda ma isegi ei oska seda kommenteerida. Keegi võiks mulle lihtsalt seletada, kuidas see võimalik on.
Väide, et homoseksuaalsus on sama mis pedofiilia ja zoofiilia (jms)
Ei.. lihtsalt ei. Homoseksuaalsus toimub kahe osapoole vabatahtlikkuse alusel. Teised kaks EI OLE mõlema poole vabatahtlikkuse alusel toimuv suhe või akt.
Samuti lugesin mitmetest kohtadest välja arvamuse, et homoseksuaalsus pidavat heterod samuti homodeks muutma ning sooneutraalse kooseluseaduse jõustumine annab sellele kõvasti hoogu juurde. Vot seda ma sooviksin kohe oma silmaga näha. Varjatud eluga homod tulevad vast tõepoolest lõpuks kapist välja, kuid egas nad siis enne ka nii väga heterod ei olnud. Ja ütlus, et 'mis pole keelatud, on lubatud' vast selle puhul ei kehti. See on siiski natuke midagi muud, kui avalikus kohas joomine.
Mina näiteks täna hommikul ärgates end rohkem geina ei tundnud, kui eile, ometigi teadsin, et nii või teisiti see seadus läbi surutakse.
Ja veel millise järjekindluse, agressiivsuse ja ainuõigusega kohati absurdseid arvamusi läbi surutakse.
Väike näide Eesti blogimaastikul tuntud Mallukalt.
Ega Mallukas isegi eriti viisakat juttu eelnevas homoteemalises postituses ei ajanud, kuid see eakam naissoost Maaülikooli dotsent (!) on ikka omaette klass.
"Mind hirmutavad inimesed, kes enda arvates valdavad tõe monopoli" - Andrus Vaarik
Comments
Post a Comment