Options.
Üritan kuidagi viisakalt organiseerida kõik, mis viimasel ajal on piinanud. Ei, Rasmus, siit ilmselt ei tule midagi, mis su igavust peletaks või naljakas või eriliselt informeeriv oleks. Sorry. Lihtsalt tahaks mõned asjad südamelt ära saada.
Ma ei vihka inimesi. Ma võin vihata nende käitumist, nende ütlemisi, nende suhtumist teistesse, nende ellusuhtumist. Aga ma ei vihka inimesi. Võin andestada inimestele, kuid ei unusta. Mu suhtumine ning arvamus muutub vastavalt sellele, kuidas inimene suudab end parandada.
Ilmgselge on aga see, et usaldus ei parane andeksandmisega. Usaldus on üks selline tore asi, mida on metsikult kerge lõhkuda aga ääretult raske üles ehitada, veel raskem taastada. Seega, kellel iganes on teiste tunnetest üsnagi suva, võiks arvestada sellega, et ta ei ole loodud sellesse maailma enesekeskseks elumaitsjaks, kelle iga tegu on enesestmõistetavalt andeksantav. Nii paraku ei ole. Suhteid luuakse pigem eesmärgiga saavutada mingi connection, mingi usaldus, mingi side mis on veidi tähtsam, kui pealiskaudsed jutuajamised nagu "tere" ja "head aega". Kahjuks või õnneks on inimesed varustatud terve hulga emotsioonide ja vaatenurkadega. Seega, kui sa usinasti asud kellegile haiget tegema ja usaldust murdma, siis mõtle enne, kas tõesti peab kõige kulg alluma sinu tahtmisele ja soovidele.
Valelikkus ei ole voorus. Valelikkus on haigus, mis rikub mitte ainult valetaja, vaid ka teda ümbritsevate inimeste elu. Valetamine on nagu suitsetamine. See sööb seestpoolt ning põhjustab ridamisi teisi probleeme, kuid mõjutab suuresti ka ümbritsevaid inimesi. See kahjustab ka neid seestpoolt, nagu juhtub passiivsete suitsetajatega. Valetajad kahjustavad hinge. Eriti juhul, kui valetaja on inimene, keda tegelikult tahaks hoida selles ringis, mida nimetatakse "lähedasteks inimesteks". Selliseid inimesi on üsnagi raske selles kitsas grupis hoida.
Eriti imestama panevad valed, mis on juba päevavalgele tulnud, kuid mida kaitstakse imestunud silmadega ja ilma igasuguse häbitundeta. Milleks ajada taga midagi, mis tegelikult ei vasta tõele? Nagu see oleks juba täiesti loomulik asi. Olla valede sees ning neid tunnistada tõe pähe. Kas siis asi on tõesti puudulikus südametunnistuses või hoopis selles, et iseendale valetamine on juba ka ennast uskuma sundinud.
Inimestevahelised suhted ilmselt ei ole üles ehitatud usaldamatusel, valelikkusel ja muudel mitte-nii-toredatel-asjadel. Ainuüksi soovist ei piisa omavaheliste suhete elushoidmiseks. Ei piisa ka tunnetest, mis tihti on üsnagi ebamäärased. Ebastabiilsed sidemed inimestega on tihtipeale üsnagi masendavad. Muututakse tuimadeks elusolenditeks.
Valikutest, kuidas teisi kohelda ning kuidas teistesse suhtuda muudavad väga palju omavahelisi suhteid. Mitte ükski side ei ole ühepoolne, sest asjad lihtsalt ei toimi nii.
Kell on palju saanud.
Ööd.
-Geete
Ma ei vihka inimesi. Ma võin vihata nende käitumist, nende ütlemisi, nende suhtumist teistesse, nende ellusuhtumist. Aga ma ei vihka inimesi. Võin andestada inimestele, kuid ei unusta. Mu suhtumine ning arvamus muutub vastavalt sellele, kuidas inimene suudab end parandada.
Ilmgselge on aga see, et usaldus ei parane andeksandmisega. Usaldus on üks selline tore asi, mida on metsikult kerge lõhkuda aga ääretult raske üles ehitada, veel raskem taastada. Seega, kellel iganes on teiste tunnetest üsnagi suva, võiks arvestada sellega, et ta ei ole loodud sellesse maailma enesekeskseks elumaitsjaks, kelle iga tegu on enesestmõistetavalt andeksantav. Nii paraku ei ole. Suhteid luuakse pigem eesmärgiga saavutada mingi connection, mingi usaldus, mingi side mis on veidi tähtsam, kui pealiskaudsed jutuajamised nagu "tere" ja "head aega". Kahjuks või õnneks on inimesed varustatud terve hulga emotsioonide ja vaatenurkadega. Seega, kui sa usinasti asud kellegile haiget tegema ja usaldust murdma, siis mõtle enne, kas tõesti peab kõige kulg alluma sinu tahtmisele ja soovidele.
Valelikkus ei ole voorus. Valelikkus on haigus, mis rikub mitte ainult valetaja, vaid ka teda ümbritsevate inimeste elu. Valetamine on nagu suitsetamine. See sööb seestpoolt ning põhjustab ridamisi teisi probleeme, kuid mõjutab suuresti ka ümbritsevaid inimesi. See kahjustab ka neid seestpoolt, nagu juhtub passiivsete suitsetajatega. Valetajad kahjustavad hinge. Eriti juhul, kui valetaja on inimene, keda tegelikult tahaks hoida selles ringis, mida nimetatakse "lähedasteks inimesteks". Selliseid inimesi on üsnagi raske selles kitsas grupis hoida.
Eriti imestama panevad valed, mis on juba päevavalgele tulnud, kuid mida kaitstakse imestunud silmadega ja ilma igasuguse häbitundeta. Milleks ajada taga midagi, mis tegelikult ei vasta tõele? Nagu see oleks juba täiesti loomulik asi. Olla valede sees ning neid tunnistada tõe pähe. Kas siis asi on tõesti puudulikus südametunnistuses või hoopis selles, et iseendale valetamine on juba ka ennast uskuma sundinud.
Inimestevahelised suhted ilmselt ei ole üles ehitatud usaldamatusel, valelikkusel ja muudel mitte-nii-toredatel-asjadel. Ainuüksi soovist ei piisa omavaheliste suhete elushoidmiseks. Ei piisa ka tunnetest, mis tihti on üsnagi ebamäärased. Ebastabiilsed sidemed inimestega on tihtipeale üsnagi masendavad. Muututakse tuimadeks elusolenditeks.
Valikutest, kuidas teisi kohelda ning kuidas teistesse suhtuda muudavad väga palju omavahelisi suhteid. Mitte ükski side ei ole ühepoolne, sest asjad lihtsalt ei toimi nii.
Kell on palju saanud.
Ööd.
-Geete
Comments
Post a Comment