Madness is Genius
Since te kõik teate mind omal moel ( kes isiklikult, kes nende blogispotituste põhjal, kes vähe vähem isiklikult, kes oma kujutletava sõbrana ja kes on mind korra elus näinud kuid arvavad, et teavad minust kõike :)) siis ilmselgelt on praegu Geetelikult kõige parem aeg postituse alustamiseks. Kell on täpiste pealt 3:30 öösel/varahommikul ning poole tunni pärast peaks mu aju ärkama. Seega teoreetiliselt ma magan ja ma võin siia kirjutada ei-tea-mida, mis ei peaks avalikkuse ette sattuma. Ma ei tea küll, kuidas see praktikas rakendub kuna enda jaoks ma tundun pretty much awake, aga kes seda nalja teab.
Tegelikult ma taaskord märgiks siinkohal ära, et ma olen suhteliselt elus, lihtsalt aega on napiks jäänud et siia midagi sisukat kirjutada.
Reedel oli üle kolme kuu esimene noortekas mis otseloomulikult tõi sära silma.
Üldiselt on hetkeseis tõusujoones, kui siis välja arvestada mõned üksikjuhtumid, mis tihtipeale kaaluvad üle ka suuremad õnnestumised, nii masendav kui see ka poleks. Aga jah, noortekas oli mõnus, sai jälle toredate ja veel toredamate inimestega kohtuda, vestelda, fool around'ida. Esimene koolinädal oli ka paljutõotav. Käsikäes mu õnnestumistega jalutas rõõmsameelne Geeteish lollus.
Vaatasin just NigaHiga videosid ja tundub et ma sain mingil viisil tema videotest inspiratsiooni. Muidu ma juba magaksin arvatavasti.
Õhtul sai ka tuttavate juures aega veedetud. Kaks õhtu pärlit ( te tõenäoliselt ei saa te aru neist naljadest, aga tol hetkel olid need nii naljakad, et suutsin miskit söödavat-joodavat tõmmata kohtadesse, kus need üldiselt ei käi):
1.Kaks kiluvõikut oli veel taldriku peal. Isa täiesti suvalisel hetkel pöördus kilude poole ja küsis:"Ja mis te, neiud, päevitate siin?"
Pärast vaatlust jõudsin ma järeldusele, et need kilud tõepoolest meenutasin päevitavaid inimesi.
2.Lambi küljes rippus savist mehike, kelle alakeha oli tünni sees. Mees oli aga nii tüse, et ta tagumik lopendas üle tünni ääre. Mingi hetk hakati selle mehikese välimust lahkama. Jõuti järeldusele, et kuna ta näol laius suuuur naeratus, siis esmapilgul pepupraguna näiv volt ta tagumikupiirkonnas osutus hoopiski naerukurruks.
Ei, ma ei ole midagi tarbinud, see on unetus mitte heroiin. Mu jutt ongi täna nii segane, kontekstiväline ja imelik :)
Enne kui lahkun, ma kiidan oma kallikest Rikot, kes juba naeratab mu klounaadi peale ja kes peaga reivima kukub, kui ta mu kõhu peal pikutab ja ta leiab, et ta tegelikult ei ole väsinud, mis siis, et ta silmad erineva kiirusega kinni ja lahti käivad.
Aga ma siis lähen. Saan ka 10 minutit magada, enne kui aju ärkab..
Tegelikult ma taaskord märgiks siinkohal ära, et ma olen suhteliselt elus, lihtsalt aega on napiks jäänud et siia midagi sisukat kirjutada.
Reedel oli üle kolme kuu esimene noortekas mis otseloomulikult tõi sära silma.
Üldiselt on hetkeseis tõusujoones, kui siis välja arvestada mõned üksikjuhtumid, mis tihtipeale kaaluvad üle ka suuremad õnnestumised, nii masendav kui see ka poleks. Aga jah, noortekas oli mõnus, sai jälle toredate ja veel toredamate inimestega kohtuda, vestelda, fool around'ida. Esimene koolinädal oli ka paljutõotav. Käsikäes mu õnnestumistega jalutas rõõmsameelne Geeteish lollus.
Vaatasin just NigaHiga videosid ja tundub et ma sain mingil viisil tema videotest inspiratsiooni. Muidu ma juba magaksin arvatavasti.
Õhtul sai ka tuttavate juures aega veedetud. Kaks õhtu pärlit ( te tõenäoliselt ei saa te aru neist naljadest, aga tol hetkel olid need nii naljakad, et suutsin miskit söödavat-joodavat tõmmata kohtadesse, kus need üldiselt ei käi):
1.Kaks kiluvõikut oli veel taldriku peal. Isa täiesti suvalisel hetkel pöördus kilude poole ja küsis:"Ja mis te, neiud, päevitate siin?"
Pärast vaatlust jõudsin ma järeldusele, et need kilud tõepoolest meenutasin päevitavaid inimesi.
2.Lambi küljes rippus savist mehike, kelle alakeha oli tünni sees. Mees oli aga nii tüse, et ta tagumik lopendas üle tünni ääre. Mingi hetk hakati selle mehikese välimust lahkama. Jõuti järeldusele, et kuna ta näol laius suuuur naeratus, siis esmapilgul pepupraguna näiv volt ta tagumikupiirkonnas osutus hoopiski naerukurruks.
Ei, ma ei ole midagi tarbinud, see on unetus mitte heroiin. Mu jutt ongi täna nii segane, kontekstiväline ja imelik :)
Enne kui lahkun, ma kiidan oma kallikest Rikot, kes juba naeratab mu klounaadi peale ja kes peaga reivima kukub, kui ta mu kõhu peal pikutab ja ta leiab, et ta tegelikult ei ole väsinud, mis siis, et ta silmad erineva kiirusega kinni ja lahti käivad.
Aga ma siis lähen. Saan ka 10 minutit magada, enne kui aju ärkab..
Comments
Post a Comment