What is that
Taaskord toetas preili Geete oma istmiku arvutitoolile, et tuua teieni oma sündmusterohke nädala. Olenemata tõsiasjast, et ma pooli asju ei mäleta, ei saa ma öelda, et mida ei mäleta, seda pole olnud... kuna keegi alati tuletab meelde. See selleks.
Ma alustan siis tänasest ( enne kui see ununeb)
Hommik algas üsna vara, kuna vennatütar otsustas allkorrusel oodi laulda ning seda piisavalt kõvasti, et äratada mind unest liiga vara hommikul. Ilmselgelt on 9.45 liiga vara. Umbes üheteistkümneni teesklesin et magan. Oskan juba päris osavalt aju ära petta. Poolärkvel olles näen unenägusid ja muud seesugust toredat. Enam ei leidnud mitte ainsamatki magamiskõlbliku mugavat asendit ja mida rohkem ma sellele mõtlesin, seda ebamugavam tundus iga viimanegi asend. Seega ainuke asend, mis mind päästa võis oli püstine. Jalutasin alla, ei suutnud õieti üleski ärgata, kui vend saabus ning otsustas, et ma lähen temaga metsa. Vedasime siis palke metsast välja.. peale seda otsemaid kardulapõllule ülesvõtmis majandama.
Kõik see meenutas kolhoosi aegset kartulikorjamist. Kahjuks või õnneks ei ole ma piisavalt vana, et sel teemal heietada ja tark tunduda kuid kuulduste järgi mingisugune kujutluspilt asjast on. Ja kui ma ütlen, et meenutas kolhoosi aegset kartulivõttu, siis ma ei mõtle selle all just seda, et põld on rahvast täis.. no tegelikult seda ka, aga pigem seda, et kui kasu ei saa, siis ega ei tee ikka küll.
Kolmapäeval käisime Mari-Liisi ja Kristianiga Eesti-Hollandi kossu vaatamas. YEAAA !! Eesti võitis. Tundsin sealt lahkudes end suurema patrioodina, kui juulis laulukaare all hümni lauldes. Kurb aga tõsi.
Holland oli ka väga tubli. Neil olid kenad oranzid vormid ja... palju välismaamängijaid.. ja ega Hollandi juust on ka päris hea.
Päev enne seda sai Mari-Liisi juures veedetud. Tegime suvelõpu LÄBU. Mina, Silja, Mari-Liis ja Kelli. Hull läbu oli ikka, sõime porgandit, krõpsu, pitsat, naersime, lollitasime ja rääkisime. Mõnus oli.
Ütleme nii, et kui toetuda minu mälule, siis peaks nädalas olema keskmiselt kolm päeva. Ülejäänud on peast pühitud. :(
Mis siis veel head vahepeal ?
Riko naeratab.. oh, ta on üldse nii äge. Kristjan hoidis teda ükspäev süles, vaatas ja ütles :"Aahhh, ta võiks juba pahandusi teha" :D
Aga nüüd ma olen juba piisavalt väsinud, et lõpetada.
Adios amigos ja muud tegelased.
-Geete.
Ma alustan siis tänasest ( enne kui see ununeb)
Hommik algas üsna vara, kuna vennatütar otsustas allkorrusel oodi laulda ning seda piisavalt kõvasti, et äratada mind unest liiga vara hommikul. Ilmselgelt on 9.45 liiga vara. Umbes üheteistkümneni teesklesin et magan. Oskan juba päris osavalt aju ära petta. Poolärkvel olles näen unenägusid ja muud seesugust toredat. Enam ei leidnud mitte ainsamatki magamiskõlbliku mugavat asendit ja mida rohkem ma sellele mõtlesin, seda ebamugavam tundus iga viimanegi asend. Seega ainuke asend, mis mind päästa võis oli püstine. Jalutasin alla, ei suutnud õieti üleski ärgata, kui vend saabus ning otsustas, et ma lähen temaga metsa. Vedasime siis palke metsast välja.. peale seda otsemaid kardulapõllule ülesvõtmis majandama.
Kõik see meenutas kolhoosi aegset kartulikorjamist. Kahjuks või õnneks ei ole ma piisavalt vana, et sel teemal heietada ja tark tunduda kuid kuulduste järgi mingisugune kujutluspilt asjast on. Ja kui ma ütlen, et meenutas kolhoosi aegset kartulivõttu, siis ma ei mõtle selle all just seda, et põld on rahvast täis.. no tegelikult seda ka, aga pigem seda, et kui kasu ei saa, siis ega ei tee ikka küll.
Kolmapäeval käisime Mari-Liisi ja Kristianiga Eesti-Hollandi kossu vaatamas. YEAAA !! Eesti võitis. Tundsin sealt lahkudes end suurema patrioodina, kui juulis laulukaare all hümni lauldes. Kurb aga tõsi.
Holland oli ka väga tubli. Neil olid kenad oranzid vormid ja... palju välismaamängijaid.. ja ega Hollandi juust on ka päris hea.
Päev enne seda sai Mari-Liisi juures veedetud. Tegime suvelõpu LÄBU. Mina, Silja, Mari-Liis ja Kelli. Hull läbu oli ikka, sõime porgandit, krõpsu, pitsat, naersime, lollitasime ja rääkisime. Mõnus oli.
Ütleme nii, et kui toetuda minu mälule, siis peaks nädalas olema keskmiselt kolm päeva. Ülejäänud on peast pühitud. :(
Mis siis veel head vahepeal ?
Riko naeratab.. oh, ta on üldse nii äge. Kristjan hoidis teda ükspäev süles, vaatas ja ütles :"Aahhh, ta võiks juba pahandusi teha" :D
Aga nüüd ma olen juba piisavalt väsinud, et lõpetada.
Adios amigos ja muud tegelased.
-Geete.
Comments
Post a Comment