Pulmad?!

Natuke uskumatuna tundub mõte, et eksamid on selleks korraks läbi. Veel uskumatuna tundub mõte, et pulmad on 2 KUU PÄRAST!!

Eelmise nädalaga lõppeks ülikooli esimene aasta ning algas peaaegu, et suvepuhkus. Ainult et tööl peaks ikka edasi käima. Sessinädalad olid päris närvesöövad, kuid sai hakkama. Ei jõua päris hästi kohale, et pool koormast on selleks korraks kantud.
Pulmade planeerimine on vahepeal katki jäänud, kuid nüüd tuleb nii öelda väike võidujooks ajaga. Kleit sai vähemalt tellitud. Ma loodan, et ma kleidi osas enne ümber ei mõtle, kui see kohale jõuab. Enne leidsin ka ühe ilusa kleidi, mida tahtsin tellida ning peaaegu oleks juba asju ajama hakanud, aga siis otsustasin, et see ikkagi ei meeldi mulle. Aega läks, aga leidsin teise ning ilusama kleidi. Seda ma siin näitama ei hakka. Eks pärast pulmapiltidel saab näha.

Kui aus olla, siis kohe algusest otsisin pitsiga kaetud kleiti, kasvõi osaliselt. Muu osas otseselt vahet ei olnud - polnud lemmikstiili, -lõiget ega pikkust. Mõni lõige meeldis rohkem ning mõni vähem. Esialgu olin ühe teatud lõikega kleidi kõrvale jätnud ning teadsin siis kindlalt, et sellist ei taha. Lõpuks valisin siiski just sama lõikega kleidi, sest see lihtsalt on imeilus.

Nüüd aga pilte erinevatest kleitidest, (mille sarnased kleidid) mulle meeldisid:

Selline kleit oli jupp aega mu lemmikute hulgas. Muidugi natukene rohkem kaetud tissiga. 

See on sarnane eelnevale kleidile, kuid avatud seljaosaga. Samuti on lips taga.
Naljakal kombel alustasin tagasihoidlikult vabalt langevate kleitidega ja mida aeg edasi, seda rohkem hakkasid meeldima puhvis kleidid. 

Õlgu sooviksin igal juhul katta, kasvõi pisutki. Seega ei vaadanud selle nö sweetheart neckline-ga kleite, sest mu kehakuju meenutab pisut erruläinud sõdurit - laiade õlgadega ja pekine.

Vahepeal plaanisin varrukatega kleidi ostmist, kuna Eesti suvi on, nagu ta on. Leidsin üsna mitu meelepärast ka, kuid ostustasin siiski ümber. Kergem on midagi peale panna kui siis varrukad pulmalauas maha lõigata, et kleiti märjaks nartsuks ei higistaks.

Väike pilt on, aga ehk ajab asja ära. Igatahes oli vahepeal selline kleit üsna kindel valik. Lõpuks otsustasin siiski ümber.

Kleitides vast aitab. Räägiks nüüd sõrmustest. Mulle on jäänud vanaema pulmasõrmus, mida kavatsen ka võimalikult muutmata kujul kandma hakata. Timo sõrmuse ostsime samuti ära, kuid tuleb ilmselt ette võtta uus kullaäri külastus, kuna sõrmuste proovimise päeval olid härrase käed pisut paistes ning paar päeva hiljem avastasime kodus, et sõrmus loksub tal sõrmes ning võib lihtsalt sõrmest ära tulla.
Minu sõrmusega külastame varsti kullaseppa, kes selle ära poleerib ning tagasi ümmarguseks väänab.
Mõtlesime ka sisse graveerida, kuid veel pole kindel, kas teeme seda nüüd või kunagi hiljem.

Meie pulmas pole traditsioonilist sõrmustepatja, meie sõrmused hoiab hoopiski Piibel. Mõte tuli tegelikult üsna spontaanselt, kui elutoa raamaturiiuli tagumisest otsast leidsin oma vanavanaisa Johannese eestikeelse Piibli, mida ma polnud varem näinud. Üllatus oli muidugi suur, et vanavanaisa oli sügavalt usklik ning see oli minule kuidagi nii armas ja kallis. Piibel on aega näinud, kuid see teeb selle ainult väärtuslikumaks.

Ütleme nii, et mulle hakkab kuidagiviisi vaikselt kohale jõudma, et tõesti-tõesti, ma abiellun kohe. Aga ma nüüd ei teagi, kes on rohkem närvis - kas pruutpaar või lähedased.
Isa näiteks avastas, et absoluutselt iga ülikond tema kapis on talle väikseks jäänud. Ei tea küll, milles võib asi olla - kas väikesed pahatahtlikud härjapõlvlased käivad iga öö salaja kapis ülikondi väiksemaks õmblemas, et inimesi õnnetuks teha või on asi milleski muus. Isa näiteks arvas, et need tegelikult ei olegi tema omad, need on mingid laste ülikonnad.


 Niisiis tuli tal uus muretseda. Ma kahjuks ei oska öelda, mis oli selle poe nimi, aga pidavat olema äraütlemata tore koht, kus on suur valik ning aidatakse leida täpselt sinule sobiv ülikond. Nii nad seal siis käisid ja valisid välja ülikonna, mis esimese proovimise ajal pidavat olema mafiosniku ülikond. Ma veel seda näinud ei ole, ei oska kommenteerida, kui väga ta Al Pacino välja näeb.
Lõpuks siiski ostsus selle kasuks langetati, kuid siis tuli tal uus hirm - mis siis küll saab, kui ta paari kuuga nii palju alla võtab, et see ülikond talle väikeseks osutub.
Küll on meestel ikka mured....... ma näiteks muretsen hoopis selle pärast, et ma jumala eest rohkem juurde ei võtaks. Muidu ma ei julge ilma paksu loorita kuhugi minna - võiks olla selline õige paks ja läbipaistmatu, voodilina näiteks.