Kurss Rootsi...mis asub Eestis.
Jupp aega tagasi muutsin blogi kujundust ja nime. Olen siin juba neli aastat tulijaid tervitanud, kaua võib. Oleks aeg midagi asjakohasemat sinna panna.
A mis ma ikka sellest tühjast ikka räägin. Kirjutan parem, mis vahepeal juhtunud on.
Käisime eelmine nädalavahetus rõõmsalt Vormsi saarel laupäeva(2. august) veetmas.
Minek oli iseenesest huvitav. Elueest palusime armu, et jõuaksime praamile. Sadamasse tuli sõita 130km. Kodus startimisega läks jõle kaua ja siis tegime puhkepausi Statoilis...mis asub 8km kaugusel kodust...
Igatahes, taevase õnnistusena jõudsime me isegi 17 minutit enne praami lahkumist sadamasse ja läksime Anniga meile pileteid ostma. Seisime seal siis rõõmsalt ja mõtlesime, et kuidas meil alles hästi läks, jõudsime õigeaegselt. Ja siis kui oli jäänud järjekorras veel kaks inimest enne meid, öeldi, et sellele praamile enam pileteid ei müüda, muidu on ülerahvastatud. Alrighty then
Ootasime seal siis mitte enam niiväga rõõmsalt, millal müüdaks pileteid järgmisele sõidule. Süsteem oli I-M-E-L-I-N-E. Osta sai vaid edasi-tagasi pileteid, kuid laeva väljumise aeg oli märgitud vaid sinnasõidul. Tagasi sõidu kohta polnud sõnakestki mainitud. Põhimõtteliselt öeldi, et viiese praamiga tulevad bussid ja seitsmese peale PEAKSITE te mahtuma küll. Et siis joppamise peale - mandrile saate tagasi täna, või homme... või ülehomme. Aga don't worry, kui praami peale ei mahu, siis talvel, kui meri külmub, saab mööda jääteed jala ka tagasi tulla.
Reisiseltskond oli väike aga asjalik - Kristjan, Anni, Riko, Timo ja mina. Üks neist eelpool leotletutest pool teed röökis, vingus ja jorises. Lasen teil viis korda arvata. kes see küll oli.
Kuna käesoleval suvel on Eesti kliima ilmselt kõvasti putru söönud, siis sellist imelist võimalust ei saanud käest lasta ning tegime jalgratta matka läbi Vormsi. Päris tervet saart läbi ei sõitnud, sest aeg oli piiratud ja me oleme laiskvorstid.
Aga marsruut oli umbes : Sviby - Hullo/Rumpo - Suuremõisa - Bussby - Förby - Saxby(imelised rannad) - Kerleti (-Fällarna)- Hullo - Sviby.
Hullos asus saare ainus pood. See oli... hämmastav. Kui see tõepoolest on saare ainus pood, nagu meile väideti, siis minu mõistus ei võta, kuidas saar senimaani pole näljasurma surnud. Aga siis meenub mulle, kuidas saar oli täis heinapalle, suuri hoove kapsaaiaga ja tublisid mullaseid sõrmi.
Saarel oli isegi lihaveiseid ja hobuseid.
Saxby imeline tuletorn. Terve Saxby rannik oli imeilus ja kivine.
Et ise mitte näljasurma surra ega kohalikel kapsaraksus käia, einestasime kohalikus uhkes kõrtsus nimega Krog no 14, mis ausus Hullo külje all. Ütlen ausalt, isegi Tallinna vanalinnas ei satu alati nii kenasse ja hubasesse söögikohta, kui oli see. (See suvaline foto telliskivi seinast ei ole väga kutsuv, aga ma ei mõistnud siis eriti rohkem pilte tollest kohast teha). Nagu näha on sein kaunistatud kohalike fotodega. Vasakult paremale : kaks kassipoega, viu, hauakivid (mis on ühtlasi ka Vormsi sümbol), ülekaaluline hobune.
Et olla teemakohane, ei vuranud härras kohale uue ja uhke sportrattaga, nagu kõik teised... temal oli nimelt Rootsi sõjaväeratas, mida inimesed muigega järele vaatama jäid. Õnneks eemaldas Timo enne väljasõitu pakiraamilt kamovõrgu ja kiivri, et Putin ei näeks selles pontentsiaalset ohtu ega kimaks Lääne-Eestisse etnilisi venelasi kaitsama.
Sviby sadama kõrval asuv rannalapike, kus ujumas käidi. Aga sinna said vaid need minna ilmselt, kellel on jalatalla alla õmmeldud kotiriie, sest seal olid kõrkjad ja kivid ja muda ja liiv all in one.
Too hetk, kui pool matka oli läbi ning ma avastasin, et ma võtsin fotoka ka ju kaasa. Saxby rannikul kuskil. Kauguses peaks paistma Saxby majakas.
Saxby.
Vinguviiul ei läinud terve reisi jooksul kordagi häälest ära. Väga stabiilne ja püsiv.
Senimaani olin ma kurvastanud oma portselanijumega jalgade üle, aga vist seesamune kauge lõunamaa päike tekita terve reisi ajal illusiooni, et jalad on pruunid. Koju jõudes olid jälle valged tagasi.
Pildil on näha ka kohutav spordivigastus. Tegelikult pole see nii väga kohutav, ainult naha alune rasvakiht nägi päevavalgust. Lühikesi pükse ja seelikut mõnda aega kanda vast ei saa. Aga vähemalt on nüüd mõlemal jalal sarnased armid.
Pilt Krog kõrtsu õuest. Paremal ääres on näha musta kasti. Nimelt oli see kõlar või miskit seesugust ja sinna putitati parasjagu püsti vabaõhulava. Nimelt esines tol õhtul Vormsi ainsa kõrtsu õue peal Dagö ja meie muidugi läksime mandrile tagasi, sest mul oli järgmine päev töö. Saate aru, siis kui teised hambad laiali magavad ja enne kella viite õhtul voodist välja ei tule, ma töötan. Kus on siin maal õiglus? Oleks kuskilgi õiglust, oleks me ka ööseks jäänud.
Lava Krogi aknast. Keset söömist kilkas meist keegi, et Dagö teeb hääleharjutusi!! Jooksime siis akna juurde ja lava oli nii tühi, kui tühi olla saab. Tekib kahtlus, et kas Dagö kükitas lava all või mängis see muusika plaadi pealt.
Seal sõidavad kõik ratastega.
Rohkem huvitavaid pilte polegi. Kokkuvõtlikult ütleks, et väga ilus ja tore oli. Pisike koht, aga avastamisrõõmu täis.
A mis ma ikka sellest tühjast ikka räägin. Kirjutan parem, mis vahepeal juhtunud on.
Käisime eelmine nädalavahetus rõõmsalt Vormsi saarel laupäeva(2. august) veetmas.
Minek oli iseenesest huvitav. Elueest palusime armu, et jõuaksime praamile. Sadamasse tuli sõita 130km. Kodus startimisega läks jõle kaua ja siis tegime puhkepausi Statoilis...mis asub 8km kaugusel kodust...
Igatahes, taevase õnnistusena jõudsime me isegi 17 minutit enne praami lahkumist sadamasse ja läksime Anniga meile pileteid ostma. Seisime seal siis rõõmsalt ja mõtlesime, et kuidas meil alles hästi läks, jõudsime õigeaegselt. Ja siis kui oli jäänud järjekorras veel kaks inimest enne meid, öeldi, et sellele praamile enam pileteid ei müüda, muidu on ülerahvastatud. Alrighty then
Ootasime seal siis mitte enam niiväga rõõmsalt, millal müüdaks pileteid järgmisele sõidule. Süsteem oli I-M-E-L-I-N-E. Osta sai vaid edasi-tagasi pileteid, kuid laeva väljumise aeg oli märgitud vaid sinnasõidul. Tagasi sõidu kohta polnud sõnakestki mainitud. Põhimõtteliselt öeldi, et viiese praamiga tulevad bussid ja seitsmese peale PEAKSITE te mahtuma küll. Et siis joppamise peale - mandrile saate tagasi täna, või homme... või ülehomme. Aga don't worry, kui praami peale ei mahu, siis talvel, kui meri külmub, saab mööda jääteed jala ka tagasi tulla.
Reisiseltskond oli väike aga asjalik - Kristjan, Anni, Riko, Timo ja mina. Üks neist eelpool leotletutest pool teed röökis, vingus ja jorises. Lasen teil viis korda arvata. kes see küll oli.
Kuna käesoleval suvel on Eesti kliima ilmselt kõvasti putru söönud, siis sellist imelist võimalust ei saanud käest lasta ning tegime jalgratta matka läbi Vormsi. Päris tervet saart läbi ei sõitnud, sest aeg oli piiratud ja me oleme laiskvorstid.
Aga marsruut oli umbes : Sviby - Hullo/Rumpo - Suuremõisa - Bussby - Förby - Saxby(imelised rannad) - Kerleti (-Fällarna)- Hullo - Sviby.
Hullos asus saare ainus pood. See oli... hämmastav. Kui see tõepoolest on saare ainus pood, nagu meile väideti, siis minu mõistus ei võta, kuidas saar senimaani pole näljasurma surnud. Aga siis meenub mulle, kuidas saar oli täis heinapalle, suuri hoove kapsaaiaga ja tublisid mullaseid sõrmi.
Saarel oli isegi lihaveiseid ja hobuseid.
Saxby imeline tuletorn. Terve Saxby rannik oli imeilus ja kivine.
Et ise mitte näljasurma surra ega kohalikel kapsaraksus käia, einestasime kohalikus uhkes kõrtsus nimega Krog no 14, mis ausus Hullo külje all. Ütlen ausalt, isegi Tallinna vanalinnas ei satu alati nii kenasse ja hubasesse söögikohta, kui oli see. (See suvaline foto telliskivi seinast ei ole väga kutsuv, aga ma ei mõistnud siis eriti rohkem pilte tollest kohast teha). Nagu näha on sein kaunistatud kohalike fotodega. Vasakult paremale : kaks kassipoega, viu, hauakivid (mis on ühtlasi ka Vormsi sümbol), ülekaaluline hobune.
Et olla teemakohane, ei vuranud härras kohale uue ja uhke sportrattaga, nagu kõik teised... temal oli nimelt Rootsi sõjaväeratas, mida inimesed muigega järele vaatama jäid. Õnneks eemaldas Timo enne väljasõitu pakiraamilt kamovõrgu ja kiivri, et Putin ei näeks selles pontentsiaalset ohtu ega kimaks Lääne-Eestisse etnilisi venelasi kaitsama.
Sviby sadama kõrval asuv rannalapike, kus ujumas käidi. Aga sinna said vaid need minna ilmselt, kellel on jalatalla alla õmmeldud kotiriie, sest seal olid kõrkjad ja kivid ja muda ja liiv all in one.
Too hetk, kui pool matka oli läbi ning ma avastasin, et ma võtsin fotoka ka ju kaasa. Saxby rannikul kuskil. Kauguses peaks paistma Saxby majakas.
Saxby.
Vinguviiul ei läinud terve reisi jooksul kordagi häälest ära. Väga stabiilne ja püsiv.
Senimaani olin ma kurvastanud oma portselanijumega jalgade üle, aga vist seesamune kauge lõunamaa päike tekita terve reisi ajal illusiooni, et jalad on pruunid. Koju jõudes olid jälle valged tagasi.
Pildil on näha ka kohutav spordivigastus. Tegelikult pole see nii väga kohutav, ainult naha alune rasvakiht nägi päevavalgust. Lühikesi pükse ja seelikut mõnda aega kanda vast ei saa. Aga vähemalt on nüüd mõlemal jalal sarnased armid.
Pilt Krog kõrtsu õuest. Paremal ääres on näha musta kasti. Nimelt oli see kõlar või miskit seesugust ja sinna putitati parasjagu püsti vabaõhulava. Nimelt esines tol õhtul Vormsi ainsa kõrtsu õue peal Dagö ja meie muidugi läksime mandrile tagasi, sest mul oli järgmine päev töö. Saate aru, siis kui teised hambad laiali magavad ja enne kella viite õhtul voodist välja ei tule, ma töötan. Kus on siin maal õiglus? Oleks kuskilgi õiglust, oleks me ka ööseks jäänud.
Lava Krogi aknast. Keset söömist kilkas meist keegi, et Dagö teeb hääleharjutusi!! Jooksime siis akna juurde ja lava oli nii tühi, kui tühi olla saab. Tekib kahtlus, et kas Dagö kükitas lava all või mängis see muusika plaadi pealt.
Seal sõidavad kõik ratastega.
Rohkem huvitavaid pilte polegi. Kokkuvõtlikult ütleks, et väga ilus ja tore oli. Pisike koht, aga avastamisrõõmu täis.
Comments
Post a Comment