Aga mina...?

Kas te, inimesed, saate aru... Mu ema käis vahepeal Saksamaal ja ma ei saanud Saksamaa õhku ka nuusutada, sest ma olin just võtnud pooleteistnädalase puhkuse kanuumatka tarvis(ma ausalt varsti kirjutan rohkem) ja teise nädalase puhkuse jaanuaris ja ilmselt kui ma oleksin küsinud järgmise puhkuse kohe otsa, siis oleksin ma kaks sinist silma saanud.
(Pidin laualambi ära kustutama, sest vastasmaja onu vahtis aknasse)

Ega mul muud üle ei jää, kui ta pilte vaadata ja ilastada. Ta palju muidugi pilte ei teinud, sest tal läks vahepeal meelest ära, et ta saab pilte teha. Ütleme nii, et neid imelisi orge ja viinamäe nõlvasid, losse ja linnuseid, mägesid ja ürgmetsasid pildil pole, aga midagigi...


Kujutate ette, minu paaniliselt kõrgust kartev ema tegi selle pildi.







See oli siis tehtud Luxemburgis. See pidavat olema kuningas hobuse seljas, kes mütsi peast võttes tervitab oma kuningannat. Kuju nägu on suunatud kuninganna palee poole.




Luxemburgis asuva kiriku altar pimeduses.












Leia pildilt Eesti lipp. Europarlament.


Rongijaam. Ja ma veel mõtlesin, et Kohila rongijaam on üsna... kobe.



Tuleb tegelikult tunnistada, et mu ema on võrdlemisi osav turist-fotograaf.