Kiirtoidu printsess
Tegin täna väikese šoppamistuuri. Emadepäev oli just ning isa sünnipäev ka. Paraku õigel päeval kodus ei olnud, seega väike tagantjärgi kingitus. Isa ostis endale ise kingituse... noh, meeste värk.
Kuna see seiklemine kulges pikemaks, kui esialgselt plaanisin, siis vahepeal sai hommikusöök ära seeditud ja kõht sai jälle tühjaks. Läksin kodu juures mingisse suvalisse toidukohta, mis pole küll suurem asi koht, kuid vähemalt saab kõhtu midagi. Ma siis tellisin oma kana ära ja istusin maha. Paar lauda edasi istus üks printsessa oma poldiga, mõlemad olid tellinud muna ja peekonit kartuli ning salatiga. Toidud said kenasti valmis ning see printsessa siis vaatas õudusega oma toitu. Saatis siis oma poldi, taldrik käes, leti äärde tagasi ise räuskas järele, sest nad PEAVAD KÜSIMA, kas tahan korralikult läbipraetud muna või kergelt vedelat.
Peale selle mul tekkis veel tunne, et ta on näitleja, kuna ta torkis seda muna, nagu laipa, et kindel olla, et ta enam ei liiguta ning ülevoolava 60ndate näitlemisoskusega väljendas ta oma vastikust väikese süütu muna pihta, kes pole midagi valesti teinud.
Ma saan aru, minus ka ei tekita erilist positiivset tunnetepuhangut tarretav muna, kuid sellegipoolest ei plaani ma seepeale kohe riigist lahkuda.
Polt siis lontis kõrvadega ootas järjekorras, et küsida, kas saab küpsemat muna.
Poiss rahulikult hakkas küsima, kas oleks võimalik muna veel küpsetada, kui ta printsess juba üle söögisaali räuskas :
"MUNA! VEDEL MUNA?!"
Well, no shit Sherlock. See siin on kahvel. Terav kahvel.
Teenindaja vaatas korraks lolli näoga printsessale otsa ja ilmselt üritas ruttu läbi seedida seda lolluse ja ülbuse kombinatsiooni, kuid printsessa juba räuskas uuesti, et tema kohe otsemaid hakkab oksele, kui ta peab seda sööma.
Kõik inimesed muutusid jube kahtlaseks, aga ega keegi midagi ei öelnud ka. Las tekitab stseeni ja draamat, kui tema süda nõnda soovib.
Küsimus teile, kallid lugejad :
Mitu korda on teilt Statoilis kabanossi tellides küsitud, et kas te soovite, et teie viiner oleks raw, done või well done?
Kuna see seiklemine kulges pikemaks, kui esialgselt plaanisin, siis vahepeal sai hommikusöök ära seeditud ja kõht sai jälle tühjaks. Läksin kodu juures mingisse suvalisse toidukohta, mis pole küll suurem asi koht, kuid vähemalt saab kõhtu midagi. Ma siis tellisin oma kana ära ja istusin maha. Paar lauda edasi istus üks printsessa oma poldiga, mõlemad olid tellinud muna ja peekonit kartuli ning salatiga. Toidud said kenasti valmis ning see printsessa siis vaatas õudusega oma toitu. Saatis siis oma poldi, taldrik käes, leti äärde tagasi ise räuskas järele, sest nad PEAVAD KÜSIMA, kas tahan korralikult läbipraetud muna või kergelt vedelat.
Peale selle mul tekkis veel tunne, et ta on näitleja, kuna ta torkis seda muna, nagu laipa, et kindel olla, et ta enam ei liiguta ning ülevoolava 60ndate näitlemisoskusega väljendas ta oma vastikust väikese süütu muna pihta, kes pole midagi valesti teinud.
Ma saan aru, minus ka ei tekita erilist positiivset tunnetepuhangut tarretav muna, kuid sellegipoolest ei plaani ma seepeale kohe riigist lahkuda.
Polt siis lontis kõrvadega ootas järjekorras, et küsida, kas saab küpsemat muna.
Poiss rahulikult hakkas küsima, kas oleks võimalik muna veel küpsetada, kui ta printsess juba üle söögisaali räuskas :
"MUNA! VEDEL MUNA?!"
Well, no shit Sherlock. See siin on kahvel. Terav kahvel.
Teenindaja vaatas korraks lolli näoga printsessale otsa ja ilmselt üritas ruttu läbi seedida seda lolluse ja ülbuse kombinatsiooni, kuid printsessa juba räuskas uuesti, et tema kohe otsemaid hakkab oksele, kui ta peab seda sööma.
Kõik inimesed muutusid jube kahtlaseks, aga ega keegi midagi ei öelnud ka. Las tekitab stseeni ja draamat, kui tema süda nõnda soovib.
Küsimus teile, kallid lugejad :
Mitu korda on teilt Statoilis kabanossi tellides küsitud, et kas te soovite, et teie viiner oleks raw, done või well done?
Comments
Post a Comment