Tere

Ühesõnaga nüüd, kui keegi mu sõnumitele ei vasta, fb's ei räägi ja viberis ei chati, siis mis mul siin muud üle jäi, kui siia naasta. I'M BACK MUCHACHOS!
Tegelikult on vahepeal täitsa paar asjs juhtunud küll aga mitte ei ole tunnet, et tahaks maha istuda ja blogida. Tegelikult paar korda on olnud küll, aga siis ma veenan end, et valetan endale ja mõtlen siis ruttu ümber. Ei viitsi lihtsalt.

Ma siin väga ei viitsi rääkida, kuna olen tööl, aga räägin siis vaid nendest seikadest, mis on väga sügaval südames mind puudutanud.

Näiteks ma pole vist terve siin töötamise aja jooksul nii lähedal olnud peksa saamisele, kui ükspäev olin. Kuna kaks eestlast ja grusiin omavahel just hiina keeles ei räägi, siis otsustasime inglise keele kasuks. Kuna see teine on pisut kummalise suuvärgiga ja eesti keeleski rääkides pean tihti asju 5korda üle küsima, kuni ta otsustab selle Kärna Ärni slängi asemel öelda normaalse eesti keelse sõna, siis võite veel ette kujutada inglise keelseid vestluseid.

Selle asemel, et normaalse inimese kombel küsida, kas lähme suitsule, küsis ta "Wanna go to a fag."

Well, i saw an opportunity and I took it.
Kuna grusiin ei reageerinud, siis ütlesin :"Revaz, didn't you hear? Rait asked if you're a fag, answer him."

Kultuuris, kus homoseksuaalsus on tabuteema ja sotsiaalne enesetapp, siis võite ilmselt ette kujutada, et sellele ei tulnud just väga soe vastuvõtt.



Veel üks liigutav vahejuhtum leidis aset trammis - no kus siis veel.
Oli siis nii, et sõitsin mina öösel viimase trammiga töölt koju, kui siis Paberi peatuses tuli peale Lasnamäe rahvarõivais noormees, kes pisut veidra käitumise tõttu mu tähelepanu pälvis. Terve tramm oli tühi, aga ta otsustas sellegipoolest istuda ühest mehest meetri kaugusele, kääris oma dressipükste sääre põlvini.
[SIIT JÄTKAN POSTITUST, MILLE KIRJUTASIN POOL IGAVIKKU TAGASI]
Ta vaatas sellele mehele silma sisse sellise... no, kuidas seda siis nüüd kirjeldada... ta vaatas talle vägivaldselt hinge sisse ja hakkas siis sügama oma jalga, kuid kordagi ei pööranud pilku. See kestis umbes 20 sekundit. Kõlab lühikese ajani, aga selle aja jooksul võis vabalt sellel hirmunud mehel elu lausa kaks korda silme eest läbi käia. Kui ta sellega ühele poole sai, siis ta tõusis püsti ja läks trammi ukse juurde ning hakkas selle kinnihoidmis toru peal lõuga tõmbama. Kaks korda tõmbas ära, nagu isane tõuahv, aga siis järsku oli üks käsi tugevam kui teine ja siis kiskus asi veids kiiva.
Mul oli küll selline tunne, et ta oli laksu all. Ma panin kohe oma vihmavarju ka võitlusvalmis - mine sa tea, mis talle pähe võib tulla.


Ja siis veel tuli ükspäev üks noormes mu juurde trammis, ütles tere ja kallistas. Küsis siis, kas mul mees on. Vastasin, et ei ole. "A sul poiss on vä?"
"On küll"

Siis ta ohkas ja läks minema.
Sellised toredad jutud siis.