Bitter sweet.
Hello. Vaatasin, et oletemata sellest, et pole ammu kirjutanud, on vaatamisi kogunenud juba omajagu.. Seega, rõõmustan neid väheseid, kes huvi tunnevad.
Lihtsaim variant oleks teha lihtsalt pildiülevaade... aga ma kustutasin kõik pildid arvutist ära. Oops.
Et siis.. hmm. Eelmine nädalavahetus sai Tartus käidud, mis oli üli awesome. Inimesed, kellega kokku puutusime (käisime Liisuga) olid uskumatult toredad, lahked ja sõbralikud. Võtsid mind, kui võhikut, nii armsasti vastu. Elasime nädalavahetusel Kruglovite pere juures. Hästi tore pere on, tõsiselt. Neil on kolme aastane pisitirts, kes arvas, et ma tegelikult olen isegi täitsa tore. Jeei.
Aga... inimesed olid küll väga vahvad... aga... Mõtlesin pisut, kas üldse kirjutada sellest.. aga, noh.. mis siis ikka.
Pärast ligi kolmetunnist rongis loksumist jõudsime Tartusse, tagumik kange ja selg valus. Teekond ise oli ka tore. Liisu nuusutas sõdureid ja arvas, et neil oli metsa lõhn, magas pingi peal üleni hilpudesse mässitud ja pea salli sees. Lugesin raamatut "Puhastus" ja pidin vahepeal tuimalt aknast välja vahtima, et mitte traumat selle raamatu pärast saada. Naine, kes mu kõrval istus, sõi midagi, mis lõhnas lihtsalt imeliselt hästi ja ma ei suutnud end vaos hoida. Ei, ma ei võtnud ta sööki ära aga ega palju puudu ei jäänud. Igatahes, kui kohale jõudsime, siis pidime tükk aega jalutama ja tegime vaikselt füüsilisi ettevalmistusi. Aga siis ma kukkusin rongijaama trepist alla. Teiselt astmelt kuni maani välja vist. Tore lend oli, selg valutas kohutavalt, inimesed passisid ja Liisu naeris hüsteeriliselt. Edasi minnes pidin umbes 60 meetri pärast kükitama, kuna selg hakkas otsad andma. Kui koti üles tõstsin, oli maas punane laik ja L sai uuesti naerda, kuna arvas, et ma veritsen nüüd kukkumisest. Kes naerab sellise asja peale... tõsiselt ? :D Tuli välja, et moosipurgid olid kukkumisest kotis katki läinud !!! Jeei. See võib veidi veidralt kõlada, et ma moosi kaasas tassin, aga arvasin, et see oleks olnud armas žest ja nagu olen aru saanud, siis Kruglovitele oleks see head meelt teinud. Kolmest purgist olid kaks katki. Kott oli moosi täis, tilkus, riided olid moosist läbi vettinud, klaasikillud olid igal pool ja kott kleepus. Ja püksid kleepusid. Ja mantel kleepus. Ja ma ise kleepusin ka. Pärast seda, kui kogu koti sisu oli kõnniteele laiali laotatud, L oma pildid ära teinud ja võõralt naisterahvalt kilekott saadud, läksime edasi. But wait, there's more. Sellega polnud meie õhtused seiklused veel kaugeltki läbi. Risttee koguduses kohtasin igasugust toredat rahvast. Üllatusin isegi nende.. lahkusest ja sellest, kui vabalt võtavad nad võõraid vastu. Õhtu sisu seisnes aga selles, et kaks JJ Streeti tantsijat õpetasid meile ühe tantsu selgeks me tegime flash mobi :):) Eedeni keskuses tantsisime, mõni kõndis tuimalt mööda, mõni filmis, mõnele tõi naeratuse näole aga mõni isegi sajatas. Kui õhtu meie jaoks Ristteel lõppes ja uuesti teele läksime, siis jopet selga pannes avastasin, et kott, mida ma polnud saanud siiani puhtaks teha, ajas alt punast vedelikku välja. Oh the shame. Õnneks polnud hetkel seal kedagi ja parim variant oli kiiresti kaduda. No, tegelikult ma ei tea kas just parim, aga ilmselt väheseima häbiga variant. Põrand nägi välja küll, nagu oleks seal keegi äsja sünnitanud... Bussides sõites kott küll pisut tilkus aga kõige paremini aitab selle vastu täiesti tõsise näo ette manamine ja silmsidemete vältimine. Kruglovite juurde jõudmine oli ka... omamoodi. Terve tuba oli paksult rahvast täis. And i shit you not, üks mees oli täpselt jõuluvana moodi. Igatahes, väga hädine oli esikus seista ja üllatunult ringi vaadata, samal ajal ühe käega riidest lahti võtta aga kotti mitte maga panna, kuna see lihtsalt... rõve. Lõpuks sai ka sellega ühele poole ja kott sai puhtaks. Ka riided, mis moosidest rikutud olid.
Teine päev oli väga vahva. Käisime Elli vastlakelgutamisel, hiljem läksime linna peale Anu ja Mariaga kohtuma, käisime kohvikutes ja olime niisama turistid. Õhtul vaatasime multikat ( :D ), tegime muffineid, mängisime kaarte. Pühapäeval oli Ristteel jumalateenistus ja pärast seda taas rongile ja Tallinna poole. Ka see sõit igavaks ei jäänud, kuna mõlemal oli vaja WC'sse aga kumbki polnud rongis seal veel käinud. Ilmselgelt L ei läinud, lõi vedelaks. Ma pidin minema. Oleks äärepealt ukse maha murdnud, kuna ma ei saanud aru, kas uks käib jõle raskelt või keegi on sees. Tuli välja, et keegi oli sees... natuke piinlik.
Aga ma rohkem ei räägigi.
Avastasin, et telefonis on Tartu pildid siiski alles, lisan need blogisse kunagi hiljem,.
G.
Lihtsaim variant oleks teha lihtsalt pildiülevaade... aga ma kustutasin kõik pildid arvutist ära. Oops.
Et siis.. hmm. Eelmine nädalavahetus sai Tartus käidud, mis oli üli awesome. Inimesed, kellega kokku puutusime (käisime Liisuga) olid uskumatult toredad, lahked ja sõbralikud. Võtsid mind, kui võhikut, nii armsasti vastu. Elasime nädalavahetusel Kruglovite pere juures. Hästi tore pere on, tõsiselt. Neil on kolme aastane pisitirts, kes arvas, et ma tegelikult olen isegi täitsa tore. Jeei.
Aga... inimesed olid küll väga vahvad... aga... Mõtlesin pisut, kas üldse kirjutada sellest.. aga, noh.. mis siis ikka.
Pärast ligi kolmetunnist rongis loksumist jõudsime Tartusse, tagumik kange ja selg valus. Teekond ise oli ka tore. Liisu nuusutas sõdureid ja arvas, et neil oli metsa lõhn, magas pingi peal üleni hilpudesse mässitud ja pea salli sees. Lugesin raamatut "Puhastus" ja pidin vahepeal tuimalt aknast välja vahtima, et mitte traumat selle raamatu pärast saada. Naine, kes mu kõrval istus, sõi midagi, mis lõhnas lihtsalt imeliselt hästi ja ma ei suutnud end vaos hoida. Ei, ma ei võtnud ta sööki ära aga ega palju puudu ei jäänud. Igatahes, kui kohale jõudsime, siis pidime tükk aega jalutama ja tegime vaikselt füüsilisi ettevalmistusi. Aga siis ma kukkusin rongijaama trepist alla. Teiselt astmelt kuni maani välja vist. Tore lend oli, selg valutas kohutavalt, inimesed passisid ja Liisu naeris hüsteeriliselt. Edasi minnes pidin umbes 60 meetri pärast kükitama, kuna selg hakkas otsad andma. Kui koti üles tõstsin, oli maas punane laik ja L sai uuesti naerda, kuna arvas, et ma veritsen nüüd kukkumisest. Kes naerab sellise asja peale... tõsiselt ? :D Tuli välja, et moosipurgid olid kukkumisest kotis katki läinud !!! Jeei. See võib veidi veidralt kõlada, et ma moosi kaasas tassin, aga arvasin, et see oleks olnud armas žest ja nagu olen aru saanud, siis Kruglovitele oleks see head meelt teinud. Kolmest purgist olid kaks katki. Kott oli moosi täis, tilkus, riided olid moosist läbi vettinud, klaasikillud olid igal pool ja kott kleepus. Ja püksid kleepusid. Ja mantel kleepus. Ja ma ise kleepusin ka. Pärast seda, kui kogu koti sisu oli kõnniteele laiali laotatud, L oma pildid ära teinud ja võõralt naisterahvalt kilekott saadud, läksime edasi. But wait, there's more. Sellega polnud meie õhtused seiklused veel kaugeltki läbi. Risttee koguduses kohtasin igasugust toredat rahvast. Üllatusin isegi nende.. lahkusest ja sellest, kui vabalt võtavad nad võõraid vastu. Õhtu sisu seisnes aga selles, et kaks JJ Streeti tantsijat õpetasid meile ühe tantsu selgeks me tegime flash mobi :):) Eedeni keskuses tantsisime, mõni kõndis tuimalt mööda, mõni filmis, mõnele tõi naeratuse näole aga mõni isegi sajatas. Kui õhtu meie jaoks Ristteel lõppes ja uuesti teele läksime, siis jopet selga pannes avastasin, et kott, mida ma polnud saanud siiani puhtaks teha, ajas alt punast vedelikku välja. Oh the shame. Õnneks polnud hetkel seal kedagi ja parim variant oli kiiresti kaduda. No, tegelikult ma ei tea kas just parim, aga ilmselt väheseima häbiga variant. Põrand nägi välja küll, nagu oleks seal keegi äsja sünnitanud... Bussides sõites kott küll pisut tilkus aga kõige paremini aitab selle vastu täiesti tõsise näo ette manamine ja silmsidemete vältimine. Kruglovite juurde jõudmine oli ka... omamoodi. Terve tuba oli paksult rahvast täis. And i shit you not, üks mees oli täpselt jõuluvana moodi. Igatahes, väga hädine oli esikus seista ja üllatunult ringi vaadata, samal ajal ühe käega riidest lahti võtta aga kotti mitte maga panna, kuna see lihtsalt... rõve. Lõpuks sai ka sellega ühele poole ja kott sai puhtaks. Ka riided, mis moosidest rikutud olid.
Teine päev oli väga vahva. Käisime Elli vastlakelgutamisel, hiljem läksime linna peale Anu ja Mariaga kohtuma, käisime kohvikutes ja olime niisama turistid. Õhtul vaatasime multikat ( :D ), tegime muffineid, mängisime kaarte. Pühapäeval oli Ristteel jumalateenistus ja pärast seda taas rongile ja Tallinna poole. Ka see sõit igavaks ei jäänud, kuna mõlemal oli vaja WC'sse aga kumbki polnud rongis seal veel käinud. Ilmselgelt L ei läinud, lõi vedelaks. Ma pidin minema. Oleks äärepealt ukse maha murdnud, kuna ma ei saanud aru, kas uks käib jõle raskelt või keegi on sees. Tuli välja, et keegi oli sees... natuke piinlik.
Aga ma rohkem ei räägigi.
Avastasin, et telefonis on Tartu pildid siiski alles, lisan need blogisse kunagi hiljem,.
G.
Comments
Post a Comment