Update

Oleks vist aeg.

Lisaks sellele, et olen kodutu ja töötu (nagu eelmises postituses selgeks tehtud sai), istun momendil Qataris Hamad International lennujaamas. Ilma passita, ilma viisata. Lend Helsingist hilines tehnilistel põhjustel ligi 4 tundi(mille me lennukis istudes pidime ära ootama), seega jäin maha järgnevatest lendudest.

Siinkohal vist peaks mainima, et ma pole kunagi varem lennanud. Seda enam, et üksi. Eile hommikul ärgates esimene mõte oli "Today is the day I'm gonna die". Ma kartsin lendamist. Ja kui pisikesele logudikule Tallinnas istusin, siis tundus, et õigustatult. See nagises ja raksus ja raputas ja oli nagu straight outta 80s. Aga kokkuvõttes oli ilmselt vana trammiga Kopli liinidel täis hooga kurvi võtmine õudsam.

Nüüd juba peaaegu hakkas meeldima.

Ja siin ma siis istungi. Võeti mu dokumendid ja viisa, et uurida, mis võimalusi on. Kindlat vastust veel ei ole saanud ning olen oodanud juba pea kaks pool tundi. Üks hetk öeldi, et kui poole tunni pärast pole mind keegi üles otsinud, siis läheksin ise check in'i uurima. Läksin. Keegi ei tea kus või mis ning neil ei olegi ühtegi eestlase passi. Lõpuks tuli välja, et tegelikult vist ikkagi on. Aga lennufirmalt vastust ei ole saanud, et mis minust siis saab. Kas raatsivad mind kuhugi lennukile pressida või pean kohale ujuma. Õnneks mul on looduse poolt antud päästerõngas.....

Niisiis... praegu tean ma umbes sama palju kui teie.